Nõuanne Ukrainale: jälgige rõhku gaasitorudes, selle langemine võib-olla märk peatsest sissetungist
Ukrainlastel tasub silmas pidada rõhku Venemaalt tulevates gaasijuhtmetes. Rõhu alanemine võib olla märk peatsest Venemaa invasioonist, märkis Londoni õigusinstituudi professor Alan Riley täna Tallinnas Lennart Meri konverentsi energiajulgeoleku teemalises arutelus.
Tšehhi välisministeeriumi energiajulgeolekuesindaja Vaclav Bartuška hinnang Venemaa praegusele suhtumisele Ukrainasse oli jahe. Ta meenutas kohtumist Vladimir Putiniga, kus too vastas märkusele äraostetavate Ukraina poliitikute kohta, et „Ukraina poliitikuid ei saa ära osta! Neid on võimalik ainult rentida.“
„Põlgus ja alavääristamine Putini poolt on [Ukraina enda poliitikute Venemaaga tehtud] tumedate tehingute tulemus. /-/ Ukraina kaotab oma idapiirkonnad kas otseselt või kaudselt. Meie [Euroopa Liidus] peame selleks valmis olema, oma gaasijuhtmed rajama ja oma energiajulgeolekut kindlustama. Business as usual [Venemaaga] on läbi,“ leidis Bartuška.
Vastupidiseks näiteks suhtumises Venemaa võimumängudesse tõi ta endiste idabloki riikide juhtide meelekindluse 1990. aastatel.
„Kui Venemaa juhid oleks tulnud Václav Haveli juurde jutuga soodsast energiast näiteks selle eest, et Venemaa oleks saanud Tšehhis oma baase hoida, vastanuks Havel sõnadega, mida ma siinkohal kordama ei hakka... Sama oleks teinud ka Lech Wałęsa või teie Lennart Meri. Sa lihtsalt ei lähe kaasa mehega, kes pakub sulle kommi ja kutsub sind keldrisse!“ illustreeris Bartuška.
„Suurim vaenlane ei ole siiski Venemaa, vaid meie ise. Meie endi laiskus, ebakompetensus ja võimetus tegutseda,“ rõhutas ta lõpuks.
Euroopale valus, Venemaale veel valusam
Alan Riley viitas asjaolule, et kui Venemaa Ukrainasse tungib, kaotab Euroopa suure hulga oma tänasest maagaasist. Tema hinnangul peaks Euroopa selleks valmistuma hakkama, otsides juba nüüd alternatiive Vene gaasile.
„Me peame hakkama mõtlema hädaabinõudele – isegi söel põhineva energiatootmise taastamisele, tuuleenergiale, kildagaasile...“
Tallinnas paikneva rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse juht Matthew Bryza hinnangul on Vene gaasist ilmajäämine Euroopale valus ja kallis, aga lõpuks kannatab Venemaa siiski palju rohkem. Bryza möönis, et Venemaa on seni teinud enda sisukohalt suurepärast tööd, ajades Euroopa segadusse ja pannes selle „oma saba taga ajama“. Olukorra lahendaks tema arvates korralik, väljaehitatud taristuga maagaasiturg.
„Loode-Euroopa on hea näide sellisest toimivast turust. Põhja-Prantsusmaal on gaasihind tarbijatele 20 protsenti madalam kui Lõuna-Prantsusmaal, sest Prantsusmaa põhjaosadel on ligipääs Loode-Euroopa gaasitaristule,“ ütles Bryza.
Nii Riley kui ka Bryza juhtisid tähelepanu sellele, et Balti riigid on Euroopa gaasiturust täiesti ära lõigatud. Bryza märkis, et olukord muutub, kui Balti riigid saavad veeldatud maagaasi terminalide näol ka oma Venemaast sõltumatu gaasitaristu.
Alan Riley tõdes, et kui sõltuvust Venemaast vähendada, järgnevad kindlasti Venemaa sammud – pakutakse veel rohkem „komme, millega keldrisse meelitada“ ja püütakse eri riike ükshaaval pehmeks rääkida või ka variettevõtete abil Euroopa energiaärisse tungida.