Bloomberg: Putini salajane õnnemäng reservidega tõi tagasilöögina valuutakriisi
Venemaa presidendi Vladimir Putini abid veensid teda tänavu veebruaris olümpiamängude ajal Sotšis toimunud salajastel nõupidamistel, et riigil on piisavalt rahalisi reserve, et liita Krimm ja pidada vastu kõigile lääne sanktsioonidele, mis võivad sellele järgneda, väidab uudisteagentuur Bloomberg.
Sellest rääkisid Bloombergile kaks koosolekul osalenud ametnikku. Sotšis tehtud järeldused osutusid aga valearvestuseks ja Putin seisab silmitsi kõige tõsisema majanduskriisiga pärast 1998. aastat.
Venemaa on tõstnud baasintressimäära otse karistuse tasemele ja kulutanud vähemalt 87 miljardit dollarit ehk 17% oma valuutavarudest, püüdes ära hoida rubla kokkukukkumist ja paanikat valuutaturul.
Kuue majandusteadlase hinnangul kulutab Venemaa rubla toetamiseks veel 70 miljardit dollarit. Vene kompaniid peavad agentuuri kogutud andmeil enne 2015. aasta lõppu maksma valuutaobligatsioonide ja võlgade katteks ligi 50 miljardit dollarit.
Vähenesid ka valuutareservid. Kui 3. jaanuaril 2014 oli nende suurus 510,5 miljardit dollarit, siis 12. detsembriks olid need kahanenud 414,6 miljardile dollarile, märkis top.rbc.ru. Selle ajaga odavnes rubla ligi kaks korda.
Suurbritannia saadiku Moskvas aastatel 2004-2008 Tony Brentoni sõnul näeb Putin valuutareservides Venemaa võimsuse tagatist ja korraldab nende järgi välispoliitikat. Ta ütles, et näiteks oleks Venemaa 1999. aastal palju tugevamalt reageerinud oma liitlase Serbia pommitamisele NATO poolt, kui ta ei oleks sel ajal olnud niivõrd sõltuv lääne abist.
Kolme anonüümseks jääda soovinud Vene valitsusametniku sõnul mõjutasid Sotšis peetud diskussioonid oluliselt Putini mõtteid seoses Ukrainaga. Kui Venemaa ei oleks headel aegadel loonud "valuutapatja", siis vaevalt oleks ta ette võtnud seda, mida tegi.
Bloomberg märgib, et nõupidamised Sotšis toimusid veel enne seda, kui Venemaa aitas Ukraina presidendil Viktor Janukovõtšil vägivaldseiks muutunud protestiavalduste eest põgeneda.
Toimetaja: Heikki Aasaru