ERR Brüsselis: Saksamaa ja Prantsusmaa kardavad kaitseministrite simulatsiooniga Venemaad pahandada
ERR-i korrespondent Brüsselis Johannes Tralla ütles, et Saksamaa ja Prantsusmaa kardavad täna läbi mängitud kaitseministrite simulatsiooniga, kus riik Idast Lätit ja Leedut ründab, Venemaad pahandada.
"Näib, et seda üritatakse hoida avalikkuse eest võimalikult varjul ja niipalju kui ma kuulnud olen, siis eeskätt on siin närvilised Saksamaa ja Prantsusmaa esindajad, kes minu allikate sõnul kardavad pahandada Venemaad," rääkis Tralla "Aktuaalse kaamera" vahendusel.
Tralla lisas, et teadaolevalt üritasid need riigid kuni viimase minutini läbi suruda ka seda, et ühtegi riiki, ka mitte NATO enda liikmeid ei nimetataks selle harjutuse käigus õigete nimedega. See on selleks, et vältida võimalikke pingeid, mida selliste stsenaariumite läbimängimine potentsiaalselt kaasa tuua võiks.
"Ministrite ette asetati teadaolevalt stsenaarium, mille järgi riik, mis asub geograafiliselt Balti riikidest Idas, aga mida otseselt Venemaaks ei nimetatud, viib läbi Leedu vastase hübriidrünnaku," rääkis Tralla.
"Kirjeldatud on suuremahulisi sõjaväeõppuseid idapiiril, küberrünnakut ja ka Klaipeda naftaterminali saboteerimist. Rahutuks muutunud elanikkonda ässitatakse kujuteldava stsenaariumi järgi samal ajal propaganda abil võimude vastu mässu tõstma. Samal ajal eksivad üle piiri ka mõned eriüksuslased, kellega peab esialgu hakkama saama Leedu armee," kirjeldas korrespondent.
Tralla märkis, et selles kujuteldavas stsenaariumis ei käivitata artikkel viit sest selget rünnakut justkui ei ole, küll aga otsustatakse Brüsselis kohale kutsuda NATO kiirreageerimisüksus.
"Kuna see kõik on salajane, siis tuleb tugineda nendele allikatele, kes minuga olid nõus rääkima ja delikaatsuse tõttu palusid nad anonüümsust. Nad ütlevad, et ministrid ja NATO juhtkond ei keskendunud täna mitte niivõrd otsuste langetamisele, kui sellises olukorras esile kerkivate küsimuste tuvastamisele," sõnas Tralla.
Üheks keskseks küsimuseks on Tralla sõnul näiteks, mis saab sellises olukorras kahepoolselt saadetud sõduritest. "Näiteks, milliste seaduste alusel saavad konflikti sekkuda USA väed Baltimaades. Samamoodi kui NATO kiirreageerijad välja kutsutakse, siis kuidas lahendada logistika. 5000 mehe liigutamine võtab aega ja ka piiride ületamine sõjatehnikaga nõuab tegelikult rahu ajal üsna suurt bürokraatiat. Küsimus tõstatus ka sellest, mis saab õhuturbe missioonil osalevatest hävitajatest, kes on samuti mõeldud patrullima rahu ajal ja sõjalise konflikti tekkides, peaks lahendama ka need seadused, millega neil oleks lubatud sekkuda," rääkis Tralla.
"Need ja mitmed teised küsimused arutati läbi ja diplomaatide sõnul räägivad kõik kitsaskohad, mis täna tuvastati sellest, et Balti riikidesse tuleb lihtsalt rohkem tehnikat ja mehi eelpaigutada. Et heidutus oleks niivõrd tugev, et vaenulikul riigil ei tekigi soovi katsetada suuremate väeosade piiri ületamisega," lõpetas ta.
Toimetaja: Aleksander Krjukov