Vene meedias pakub kõneainet Putini Saksa telekanalile antud intervjuu
Vene meedias arutletakse president Vladimir Putini poolt Saksa telekanalile ARD läinud nädalal antud intervjuus kõlanud seisukohtade üle. Konkreetselt, et Moskva ei luba Kiievil separatistidele otsustavaid lööke anda, kuid ei soovi ka Ukraina lagunemist. Lisaks annab kõneainet see, kas Moskva plaanis siiski esmalt ida-Ukrainas läbiviia nn. Krimmi stsenaariumit, kuid Venemaa enda aeglase tegutsemise tõttu kukkus see kava läbi.
Nezavissimaja Gazeta kirjutab, et president Putini intervjuus kõlas kaks olulist seisukohta. Esiteks, et Moskva ei luba Kiievil saavutada võitu Donbassi separatistide üle, ja teiseks, et Moskva näeb seni Ukraina kaguosa osana Ukraina riigist või Putini enda sõnu kasutades Ukraina ühtse poliitilise üksuse osana ja kutsub Kiievit üles alustama dialoogi keskvõimu vastu võitlejatega.
Moscow Times kirjutab, et Putini seisukohavõtt näitas tegelikult, et Venemaa soovib Ida-Ukrainas status quo-d - see tähendab selle kriisi külmutatud konfliktiks muutumist, mis segaks samas Kiievil selle riigi osa juhtimist ja lõppkokkuvõttes ka Euroopa suunas liikumist.
Olukord piirkonnas on jätkuvalt pinev, märgitakse Vene meedias. Lahingud jätkuvad Donetski lennuväljal. Venemaa esindaja OSCE-s ei välista Vene kanalitele antud intervjuudes, et Kiiev võib plaanida Donbassis laiaulatusliku pealetungi alustamist.
Vene välisminister Sergei Lavrov ütles eile Minskis visiidil olles, et Kiiev on valinud kursi Kagu-Ukraina sõna otseses mõttes sotsiaalseks ja majanduslikuks kägistamiseks. Lavrov märkis, et Kiiev ähvardab taas konfliktile sõjalise, mitte rahumeelse lahenduse leidmisega.
Nezavissimaja Gazetas ilmus veel üks huvitav kirjutis Kagu-Ukraina kohta. Lehe hinnangul võib Donetski endiste juhtide ja Venemaa suurärimehe Konstantin Malafejeviga tehtud intervjuude põhjal väita, et Venemaa kavatses seal esialgu siiski Krimmi stsenaariumit, kuid see kukkus läbi, kuna Moskva ise ei suutnud kiireid otsuseid langetada.
Venemaa Kremli-meelse arvamusuuringute keskuse VTsIOM viimane küsitlus näitas, et 42 protsenti venemaalastest toetab teatud alade lahkulöömist praegu eksisteerivatest suurriikidest. Kuid erinevate maade puhul lähevad arvamused lahku. Näiteks väidetakse, et me toetame serblasi, aga mitte albaanlasi ja seepärast oli Kosovo eraldumine Serbiast vale.
Ukraina puhul toetati sellist mõttekäiku: toetame Donbassi elanikke, kuid mitte ukrainlasi. Seega Donbassi eraldumine Ukrainast oleks ligi poolte venemaalaste jaoks pigem hea uudis. Nii kommenteeris meediale küsitlust uurimisorganisatsiooni juht Valeri Fjodorov.
Toimetaja: Aleksander Krjukov