Hille Hanso: Mosuli tulevik ei sõltu ainult ISIS-e sõjalisest võitmisest

Kurdide Pešmerga väed Mosuli lähistel 18. oktoobril. (Foto: AFP/Scanpix)
Arp Müller
19.10.2016 9:07
Rubriik: Välismaa

Istanbulis elav vabakutseline ajakirjanik Hille Hanso rääkis Vikerraadio saatele "Uudis+", et Mosuli operatsiooni puhul on ISIS-e sõjaline välja tõrjumine vaid üks aspekt, sest palju keerulisem on prognoosida, mis saab edasi. Kõikidel piirkonna jõududel on Mosuli tuleviku asjus oma nägemus ning seega ei pruugi ISIS-est vabanemine tähendada veel stabiilsust.

Nn Islamiriik hõivas 2014. aastal 2 miljoni elanikuga Mosuli oma välkpealetungiga ning just selles linnas kuulutas rühmituse liider Abu Bakr al-Baghdadi toona välja ka oma "kalifaadi", mis nüüd on murenema hakanud. Räägi palun lahti, miks on see Iraagi põhjaosas asuv Mosul on strateegiliselt oluline linn?

Mosul on etniliselt ja usuliselt väga kirju linn, kus ajalooliselt on koos eksisteerinud sunniidid, šiiidid, kristlased, juudid ja teisi erinevaid etnilisi gruppe, näiteks turkmeenid, kurdid, jeziidid, araablased, assüürlased jne. See on Iraagi suuruselt teine linn. Lisaks tuleb selles regioonis arvesse võtta, et tegu on naftarikka piirkonnaga ja ka transiidi ja maaharimise seisukohalt olulise regiooniga. Ning taolise ulatusliku kriisi käigus on tavaline, et toimub võimalik jõudude ümberjagamine ja igaüks üritab oma huve võimalikult jõuliselt teostada.

Kõigil eelmainitud gruppidel on Iraagi sees ja väljaspool ka toetajad, kel samuti eesmärk läbi kohalike gruppide oma mõjujõudu kasvatada. Ülemvõimule ses piirkonnas pretendeerivad lisaks kohalikele rahvastele ja hõimudele ka teised riigid. Nimetaksin lisaks Iraagi keskvõimule, mille eesmärk on püsima jääda, ka Iraani, kurdide gruppe, kel on lootus oma mõjuala kasvatada, Türgit kindlasti, samuti sunniitlike riike Saudi Araabiat, Katari ning viimaks muidugi USA-d, Prantsusmaad ja nende liitlasi.

Mosuli tagasivõtmine, Daeshi lammutamine ja võimusuhete muutumine on Iraagi, Süüria ja kogu Lähis Ida tuleviku seisukohast väga oluline samm.

- Pealetungis Mosulile osaleb eriilmeline koalitsioon USA jõudude toetatud Iraagi sõjaväest, politseist, kurdi Pešmerga-vägedest ning nii sunni kui ka šiia omakaitseüksustest. Samas Iraagi peaminister, Haider al-Abadi lubas, et peamiselt sunniitliku elanikkonnaga Mosulisse sisenevad vaid Iraagi armee ja politsei. Räägi palun lahti - miks osaleb Mosuli ründamisel nii kirev koalitsioon? Ja miks on see problemaatiline, miks ei soovi peaminister Abadi lasta linna sisse kogu seda kirjut seltskonda?

Kui Daesh linna hõivas, oli neil ka toetus sunniitlike hõimude poolt ja on teatud ulatuseni vaieldamatult ka tänaseni. Omaette teema on, miks sunniidid soovisid või leppisid radikaalsel islami tõlgendusel põhineva nö riigikorraldusega, mida neile Daesh pakkus. Taust on päris keeruline, aga mõne lausega: kuigi mõlemad rahvusgrupid on araablased, siis šiiite varem prevaleerinud peamiselt araabia natsionalismil põhinev diskursus ei köida, see on rohkem sunniitlik maailmavaade. Ja lihtsustatult on viimaste valitsuste Iraani ja šiiitliku koolkonna poole kalduv tegevus alates Saddam Husseini kukutamisest sunniitide hinnangul neid diskrimineerinud. Seega otsiti sunniitlikust ülemvõimust teatud stabiilsust ja õiglust, kuid eks ka sunniitlik ideoloogia mängis oma rolli.

Peamiselt sunniitlikku linna sisenedes, mis on mitu aastat elanud praktiliselt suletuna ja väga repressiivse süsteemi all, on nüüd suur oht, et lähevad käiku hõimude ja kogukonna tasandil kättemaksu ja arveteõiendamise aktsioonid. Iraagi armee on segu šiiitidest, kurdidest ja sunniitidest ning ka kristlasest ja selge on, et USA-l on kogu tegevuse üle suur mõju. Seega on eesmärk eelkõige linn saada riigi kontrolli alla, aga sektantlik aspekt on ka. Näiteks Türgi on väljendanud, et Mosul peab jääma sunniitlikuks linnaks - aga Iraak ei soovi, et välised jõud neile ette kirjutaks, mis Mosulist saab, seega sunniitidel on ikka kahtlus, kas nad mitte allasurutud gruppi ei jää.

Puudub usaldus, et valitsus suudab luua kaasava riigi, vähendada korruptsiooni ja samuti on Iraak praktiliselt pankroti äärel, neil seisab ees palju tõsiseid reforme, mis ei saa populaarsed olema.

- On prognoositud, et Mosuli tagasivallutamine võib võtta nädalaid või lausa kuid? Miks? Mis on peamised väljakutsed?

Raske on ennustada, kui kaua operatsioon aega võtab. Esiteks on Mosulis ja selle ümbruskonnas peaaegu 1,5 miljonit elanikku. Eile, kui operatsiooni algas, rääkisin mitme tuttavaga, kes elavad Mosulist kõigest paarikümne kilomeetri kaugusel, õnneks küll põhja pool, mis jätab nad rinde selja taha. Ka nemad ei osanud mingeid hinnanguid anda ja kõik on mõistetavalt väga ärevil. Raskeks teeb operatsiooni see, et Daesh kasutab tsiviilisikuid inimkilbina, on kõikjale üles seadnud pommilõkse, mineerinud strateegilisi piirkondi, kindlasti pannakse toime enesetapurünnakuid, autopomme, kasutatakse relvastust ja gerilja-tüüpi sõjategevust. Linn ise on Lähis-Idale omaselt tiheda asustusega ja suhteliselt kaootiliselt üles ehitatud, väga raske on seda puhastada. Ning on ka küsimus - kes tsiviilisikutest on võimalikud Daeshi kaasosalised, kes toime pannud sõjakuritegusid jne, seda kõike on väga keeruline hallata.

Ning küsimus jääb - kuidas edaspidi sektantlikkuse, korruptsiooni, turvalisuse ja inimõiguste seisukohalt olema hakkab? Sõjaline operatsioon on üks aspekt, mis edasi saab, aga täiesti teine.

- Operatsioonis osaleb ka 1500 võitlejat, keda on treenitud Türgi sõjaväe kontrolli all olevas Bashiqa laagris Põhja-Iraagis - see üksus koosneb šiiitidest, jeziididest ja kristlastest. Samas on Türgi ja Iraagi valitsuste vahele tekkinud lausa diplomaatiline konflikt, sest Iraak nõuab Türgilt vägede välja viimist riigist. Türgi president Recep Tayyip Erdogan teatas nädala eest aga, et Iraagi peaminister Haider al-Abadi peaks "teadma oma kohta" ning et Mosuli lähistel Bashiqa baasis tegutsevate Türgi sõdurite ülesandeks pole Iraagi valitsuse käske täita. Miks Türgi tegutseb naaberriigis vastu Iraagi valitsuse tahtmist?

Bashiqa baas on olnud Iraagis juba 1980. aastatest saadik ja kokkuleppel Saddam Husseiniga sai üles seatud Kurdistani Töölisparteiga (PKK) võitlemiseks, sest Kandili mägedes Põhja-Iraagis on PKK peamised treeninglaagrid ja punkrid. Samas tuleb arvesse võtta, et Kurdistani Kohaliku Omavalitsusega ehk KRG, mida juhib juba üle 10 aasta Masoud Barzani, on Türgiga lähedastes suhetes, sest KRG enamus naftatransiidist läbib Türgit ja kogu regioon, mitte vaid Kurdistan, on Türgiga majanduslikult väga seotud - see on Türgile ülioluline turg ja enamus sealsest infrastruktuurist on Türgi firmade rajatud. KRG ja Türgi jaoks on PKK ühine peavalu, sest nende terroriaktid on tihti mõlema majanduse jaoks oluliste infrastruktuuriobjektide, näiteks naftajuhtmete vastu suunatud. Samuti on Türgis endiselt elus teatud määral nn pan-turkismi doktriin, mis seab kohalikud turgi hõimud justkui Türgi huvisfääri. Enamus, keda Bashiqas treenitakse, on siiski sunniitidest araablased ja turkmeenid. Ma ütleksin kokkuvõtvalt, et võimalikus muutuvas julgeolekuolukorras kasutab Türgi baasi ja kõiki majanduslikke suhteid selleks, et oma piiräärset mõjusfääri võimalikult suurena säilitada. Sama teeb Türgi Süürias - seisab oma riiklike huvide eest.

- Kas praegune olukord võib viia ka Türgi ja Iraagi vägede kokkupõrgeteni? Või hoidub Türgi sellest, kuna nende sihtmärgiks on Iraagi kurdide Pešmerga väed?

Selles kahtlen. USA on mõlema riigi jaoks oluline liitlane ja samuti kurdi Pešmerga jaoks ja Türgi meedias avaldatud sõjalises plaanis Türgi treenitud sõjaväelasi USA-ga kokkuleppes ka kaasatakse. Samuti pole Türgi sees toetust laiaulatuslikule sõjalisele aktsioonile. Valitsuskriitikud Türgis ütlevad üldse, et valitsus suunab palju retoorikat ja auru sellepärast Iraagi suunale, et juhtida tähelepanu kõrvale suurtelt siseriiklikelt probleemidelt. On üpris tõenäoline, et viimaks Türgit siiski kaasatakse, seda siis kajastatakse siseriiklikult kui rahvusvahelist võitu.

- Mida tähendab Mosuli tagasivõtmine Iraagi jaoks ja mida Türgi jaoks?

Iraagi jaoks on see test, kas territoriaalne terviklikkus jääb püsima. Türgi jaoks on see mõjusfääri küsimus.

- Mida tähendavad Mosuli tagasivallutamislahingud Mosuli tsiviilelanike jaoks? Olen lugenud prognoosi, et see võib järgneva kahe nädala jooksul tähendada vähemalt 200 000 inimese põgenemist oma kodudest, räägitud on ka miljonist. Kuhu nad lähevad?

Daeshi tulekust alates on Iraagis niigi 3,3 miljonit sisepõgenikku, paljudes piirkondades on inimeste ümberpaiknemisega kaasnenud suur koormus infrastruktuuridele ja teenustele.

Operatsiooni käigus proovitakse luua humanitaarkoridor, mille abil saaks enamik inimesi turvaliselt lahkuda ja humanitaarorganisatsioonid on valmistunud sisepõgenike vastuvõtuks.

Ettevalmistuse efektiivsust on raske hinnata, see sõltub paljudest asjaoludest. Kuid kindel on, et vastu talve ei saa see paljudele inimestele kere olema. Türgis hinnatakse võimalikku 100 000 uue põgeniku tulekut ja see teeb inimesi väga murelikuks, eriti seisukohalt, kas Türgi suudab uut põgenikelainet hallata - Süüriast on siin niigi ligi 3 miljonit pagulast.

- Mis saab ISIS-e võitlejatest, kellest umbes 6000 on ju ka Euroopa Liidu riikide kodanikud, kui ISIS-e rinne Iraagis ja Süürias kokku kukub ja nad kaotavad oma territooriumid?

Räägitakse, et osaliselt on nad juba lahkunud - geograafiliselt saavad nad taanduda Süüriasse, kuid kindlasti on oht, et osaliselt üritatakse Türgi ja Iraagi sees koos tsiviilisikutega laiali valguda.

Usk Daeshi on suurte territoriaalsete ja majanduslike kaotuste tõttu suuresti vähenema hakanud ja lahkujate hulk on kiiresti kasvanud. Näiteks Taanis on plaanis endistele võitlejatele rehabilitatsiooniprogrammid, teised riigid on enam karmimatel seisukohtadel. Kuid näiteks Kaukaasiast ja Kesk-Aasiast pärit võitlejad otsivad ilmselt uusi võimalikke konfliktikoldeid - Jeemen, Aafrika, Afganistan jne. Euroopa peab olema väga valvel võimalike kättemaksuks korraldatavate terrorirünnakute osas.

Toimetas
Laur Viirand

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Muusikadokk Soul Power, 2/4: Kuldsed aastad (Prantsuse/Saksa 2013)
Täna 22:35

On souli kuldaeg. Motowni toodang on vallutanud Ameerika ja jõuab Inglismaale. Mustanahaliste kodanikuõiguste liikumine lööb käed sõjavastase hipiliikumisega. Ees ootavad suured muutused.

täna klassikaraadios

foto
Ringhääling 90. Anekdoote ja tõsijutte Estonia teatrist
Eredaid helihetki arhiivist. Anekdoote ja tõestisündinud jutte Estonia teatrist räägivad estoonlased Alfred Mering, Paul Mägi, Eva Meil, Sophie Sooäär ja Eri Klas. Saate toimetas Edgar Selberg. Saade oli esmakordselt eetris 3. jaanuaril 1967.

R2 aastahiti hääletus