Võimuvõitlus Afganistanis: valitsus ei suuda nimetada ametisse võtmetähtsusega ministreid, Kerry sõitis Kabuli kiirvisiidile
Afganistani parlament kiitis heaks valitsuse poolt esitatud siseministri ja peaprokuröri kandidaadid. Seeläbi aitasid saadikud kaasa valitsuse tööle, mida on pärssinud koalitsioonisisesed tülid alates ametisse astumisest 2014. aastal.
Parlament nimetas siseministri ametisse endise kindrali Taj Mohammadi ja peaprokuröriks endise inimõiguste komisjoni liikme Mohammad Farid Hamidi. Seejuures hoidis parlament ära poliitilise võimuvõitluse jätkumise, mis oleks pannud president Ashraf Ghani väga halba valgusesse, vahendas Reuters.
Uued ministrid asuvad ametikohtadele, millel on Talibani vastases võitluses võtmetähtsus. Eelmine siseminister Noor-ul-Haq astus tagasi veebruaris, kuna teda süüdistati tegevusetuses ja julgeolekuolukorra halvenemises, kuna Taliban oli suutnud enda kontrolli alla võtta suurema osa Helmandi provintsist.
Lisaks Talibanile lokkab riigis ka korruptsioon, mille tõkestamisele ja piiramisele peaks lahenduse pakkuma uus peaprokurör.
Samas on endiselt ametisse nimetamata kaitseminister ning alalise juhita töötab ka riiklik luureagentuur NDS. Viimase juht lahkus ametist eelmise aasta detsembris, avaldades nii protesti Ghani otsusele parandada suhteid idanaabri Pakistaniga.
Afganistani parlamendi spiiker Abdul Rauf Ibrahim palus pärast peaprokuröri ja siseministri ametisse nimetamist, et valitsus pakuks usaldushääletusele ka kaitseministri ja luureteenistuse juhi kandidaadid. "Nii saaksime lõpetada asejuhtidel põhineva ajutise korralduse," märkis Ibrahim.
Suutmatus nimetada ametisse ministreid ja strateegiliste teenistuste juhte on pärssinud valitsuse võimekust võidelda islamimässuliste vastu. Antud võitlust on Afganistani relvajõud pidanud üksi juba kaks aastat ehk pärast seda kui NATO väed 2014. aasta lõpul riigist lahkusid.
Kerry teeb kiirvisiidi Kabuli
Täna teatas USA välisministeerium, et riigisekretär John Kerry teeb ette teatamata visiidi Afganistani. Kerry soovib külastusega avaldada USA toetust tänasele koalitsioonile.
Kerry kohtub kiirvisiidi käigus Afganistani president Ghaniga ja tema asetäitja Abdullah Abdullahga. Kaks meest jagavad omavahel võimu, kuna 2014. aasta valimiste tulemustega seotud konflikt lahendati ühtsus koalitsiooni loomisega, mida Abdullah ja Ghani võrdsel määral juhivad.
USA välisministri vahendatud koalitsioonileppe kohaselt peaks taoline võimu jagamine lõppema käesoleva aasta septembris, kuid see on hoogustanud poliitilist kemplust Kabulis. Näiteks proovib endise riigipea Hamid Karzai juhitud opositsioon mõjutada järjest rohkem võimu üleandmist ühele juhile.
Samas ei kirjutatud leppe teksti kindlat ajavahemikku, vaid esialgne võimujagamine sai kokkulepitud mitte-ametlikult ja pigem poliitilisel tasandil. Seega võib see kesta kuni Ghani viieaastase ametiaja lõpuni, mis kestab 2019. aastani. Ka USA ametnikud on avaldanud lootust, et praegune lahendus jääb kestma. "Meie ei näe, et sellele saabub lõpp septembris," ütles anonüümseks jäänud Afganistanis töötav USA esindaja.
Ühtlasi rõhutab USA välisminister juulis toimuval Varssavi tippkohtumisel, et NATO liikmesriigid peavad endiselt abistama Afganistani ja toetama riigi arengut. Tippkohtumisel otsustatakse, kuidas rahastavad NATO liikmesriigid Afganistani relvajõude järgmiste aastate jooksul. Humanitaarabiga toetavad riigid kogunevad aga oktoobris Brüsselis, kus samuti pannakse paika järgmiste aastate tegevuskava.
Toimetaja: Allan Rajavee