ERR Horvaatias: avalik arvamus ei ole põgenike vastu

Video
Neeme Raud
21.03.2016 22:11
Rubriik: Välismaa

Pärast Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese Horvaatia visiidi ametlikku algust - pidulikku vastuvõttu Horvaatia presidendikantselei ees - võeti kõneks rida konkreetseid küsimusi ning üheks neist oli paratamatult Euroopat tabanud põgenikekriis.

Mullu septembrist kuni tänavuse märtsi alguseni läbis Horvaatiat umbes 650 000 migranti. Märtsi alguses sulgesid Lääne-Balkani riigid neile täielikult oma piirid ja tuhanded inimesed jäid lõksu. Horvaatias on praegu umbes tuhat põgenikku. Kuid huvitav - siinne avalik arvamus ei ole nende vastu, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Nad mõistavad, mis see on. Need inimesed teavad, mida tähendab põgeneda, jätta oma kodumaa," märkis Eesti president Ilves.

Horvaatia president Kolinda Grabar-Kitarović selgitas seda horvaatide kogemusega 1990. aastate sõja päevilt.

"Ma arvan, et see on meie endi kogemus 90. aastate algusest, kui Horvaatia oli sõja ja agressiooni ohver ning kui kümned tuhanded meie oma inimesed pidid oma kodudest lahkuma, otsima peavarju mujal Horvaatias või põgenikena teistes riikides. Andsime peavarju ka põgenikele Bosnia-Hertsegoviinast. Kord oli põgenike ja kodudest lahkuma sunnitute arv võrdne veerandiga Horvaatia elanikkonnast. Seepärast saame aru inimestest, kes on raskustes," selgitas ta.

Koos presidendiga Horvaatias viibiv siseminister Hanno Pevkur arutas oma kolleegidega piiride kaistet. Schengeni tsooniga liituda soovivale Horvaatiale on see oluline teema.

"Horvaatia puhul ikkagi kõige suurem proovikivi on merepiir. Maapiiri valvamise osas suudame meie neile väga head kogemust anda ja merepiiri osas ma usun, nad ise teavad ka seda, et see on see koht, kus tegelikult teised Euroopa riigid, teised Schengeni ala riigid vaatavad hästi kriitiliselt - kas see on kontrollitud või mitte," lausus Pevkur.

President Ilvese riigivisiit Horvaatiasse kestab kolmapäevani.

Toimetas
Laur Viirand

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Doksari Kirstie oma jõulumaa 2, 1/3: Šveits, Saas-Fee (Kirstie's Handmade Christmas, Inglise 2015)
Täna 14:45

Jõulude eel aitab alati pidumeeleolus Kirstie Allsopp taas koguperepühadeks valmistujatel uut inspiratsiooni leida ja ka omavahel loovuses võistelda. Kolmeosalises sarjas külastame esmalt Šveitsi käsitöömeistreid ja samuti vaatame, kuidas kodustel võistkondadel valmivad kõige omanäolisemad jõulupuukaunistused, advendikalendrid ning küpsetised.

täna vikerraadios

foto
Kuula rändajat. Gröönimaa

Sissejuhatav saade Gröönimaa rännusaadete sarjale.
Milline on selle maailma suurima saare loodus ja põlisrahvas?
Gröönimaast jääb suurem osa polaarjoonest põhjapoole. Enamikku saarest katab põhjapoolkera suurim jääkilp.
Saare ametlik keel on grööni keel, mis pärineb lääne-inuiti murdekeelest. Gröönimaa põlisrahvas, inuitid, tegeleb tänaseni peamiselt kalastamise ja küttimisega, nii nagu aastasadu tagasi.

Saate autor on Hendrik Relve. Foto: Gröönimaa jääkilp lennukilt /Hendrik Relve)

R2 aastahiti hääletus