Eesti ehitab ELi miljonite eurode abil välja riigipiiri ja soetab droone
Euroopa komisjon kiitis heaks siseturvalisuse fondi (Internal Security Fund) Eesti osa, mille suurus on 35 miljonit eurot ning mille abil arendatakse politsei- ja piirivalveameti (PPA) tööd ja soetatakse uusi vahendeid.
Siseminister Hanno Pevkuri sõnul kasutatakse Eesti Sisejulgeolekufondi rahastust eelkõige piirivalve tugevdamiseks. "Uus laev, droonid, öövaatlusseadmed ja muu selline on see, mida me piirivalve tugevdamiseks soetame. Lisaks viime lõpule Eesti viisainfosüsteemi arenduse ja tugevdame riigi suutlikkust võidelda terrorismi, narkokaubanduse, küberkuritegevuse, inimkaubanduse ja lõhkeainetega seonduvate ohtudega,’’ lausus Pevkur.
Politsei tegevuse tõhustamiseks saab Eesti kasutada 13 miljonit eurot. Selle raha abil peaks PPA suutma paremini võidelda kuritegevuse, smugeldamise ja terrorismi vastu.
Peale politsei töö arendamise kasutatakse fondist saadud 21 miljonit eurot selleks, et ehitada välja piiritsioon. Samuti liitub Eesti EUROSUR programmiga, mida võib mõista kui riikidevahelist piirvalve infosüsteemi. Selle abil muudetakse programmiga liitunud riikide - 18 euroliidu riigi ja Norra - piiride valvamine droonide ja sensorite abil ning illegaalse immigratsiooni märkamine lihtsamaks.
Lisaks ISF programmile on Euroopa komisjon varasemalt kinnitanud ka varjupaiga-, rände- ja integratsioonifondi (AMIF) Eesti riikliku programmi, kus Euroopa Liidu toetus oli veidi üle 10 miljoni euro. Sel korral AMIF-ist Eestile raha ei antud. Kahest toetuspaketist saab aga suurima osa ehk ligi 560 miljonit eurot Itaalia. Kreekale eraldatakse 473 miljoni eurot, vahendas Reuters.
Rändekriisi mõjud
Rändekriis on viimase aasta jooksul süvenenud, sest tuhanded põgenikud, kes tulevad Euroopasse üle Vahemere või jalgsi mööda Balkani poolsaart, soovivad saada Euroopa Liidust varjupaika.
Prantsusmaa kirdeosas asuvast Calais' linnast on saanud n-ö "pudelikael", kus tuhanded migrandid proovivad läbi eurotunneli pääseda Prantsusmaalt Suurbritanniasse. Olukorra lahendamiseks on antud Briti ja Prantsuse võimudele rahalist abi, mis peaks aitama kriisi lahendamisele kaasa.
Euroopa komisjoni kõneisik Natasha Berthaud kinnitas, et Suurbritannia on saanud juba kätte toetussumma, millega katetakse riigi poolt tehtud kulutusi, kuid Prantsuse võimud saavad oma osa lähipäevil.
"Mõlemad programmid aitavad muuhulgas tegeleda ka olukorraga Calais's," sõnas komisjoni kõneisik.
Euroopa komisjon plaanib sel aastal heaks kiita veel 13 pagulaste ja põgenike vastuvõtmist toetavat abiprogrammi, mida seejärel saaksid rakendada EL-i liikmesriigid. ISF-i ja AMIF-i rahakasutuse eest vastutab siseministeerium ja rahastatud projektid viiakse ellu 2022. aasta lõpuks.
Toimetaja: Allan Rajavee, Greete Palmiste