Nobeli rahupreemia anti Tuneesia kodanikuaktivistidele
Tänavune Nobeli rahupreemia anti Tuneesia Rahvusliku Dialoogi Kvartetile ühiskonna rahumeelse arengu nimel tehtud töö eest.
Nobeli komitee hinnangul andis kvartett suure panuse sellesse, et Araabia kevade järel on Tuneesia areng jätkunud rahumeelselt ja demokraatlikult. Komitee arvates vastab Kvarteti tegevus just nimelt sellele vaimule, mida preemia rajaja Alfred Nobel oma testamendis silmas pidas.
Ka üldiselt peab komitee oluliseks preemiale esitatud erinevaid rahulepinguid, rõhutas Norra Nobeli komitee esinaine Kaci Kullmann Five.
"Me loodame, et see preemia inspireerib inimesi ja näitab, et koostööd on võimalik teha. Et islamiliikumised ja sekulaarsed poliitilised organisatsioonid on seda Tuneesia kodanikuühiskonnas suutnud ning see on teeninud kõigi riigis elavate inimeste huvisid," selgitas Five.
Tuneesia Rahvusliku Dialoogi Kvartett koosneb neljast organisatsioonist, milleks on Tuneesia ametiühingute katuseorganisatsioon (UGTT, Union Générale Tunisienne du Travail), Tuneesia tööstuse, kaubanduse ja käsitöö liit (UTICA, Union Tunisienne de l’Industrie, du Commerce et de l’Artisanat), Tuneesia inimõiguste liit (LTDH, La Ligue Tunisienne pour la Défense des Droits de l’Homme) ja Tuneesia juristide liit (Ordre National des Avocats de Tunisie).
Kui komitee juhilt küsiti teiste kandidaatide kohta, rõhutas Five, et teiste preemiale esitatud inimeste või organisatsioonide kohta ta kommentaare anda ei tohi.
Analüütikute hinnangul on tegu olulise valikuga seetõttu, et austatakse maad, kus erinevalt näiteks Süüriast, Liibüast, Jeemenist ja ka Egiptusest on Araabia kevadele järgnenud sündmused kulgenud suures osas rahumeelselt ja demokraatlikus vaimus.
Just Tuneesia sündmustega algas 2011. aastal Araabia kevad ja just Tuneesia ise on üks väheseid riike, kel õnnestus Araabia kevadest suurema verevalamiseta välja tulla ning veel enam - Araabia kevade positiivsed muutused tänase päevani säilitada, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Ometigi polnud Tuneesiagi kodusõjast kuigi kaugel ning just neil ärevail hetkedel 2013. aasta suvel kvartett moodustatigi. "Kvartett rajas alternatiivi, rahumeelse poliitilise protsessi ajal, mil Tuneesia oli kodusõja lävel," sõnas Norra Nobeli komitee esinaine Kaci Kullman Five.
Komitee teatel on autasu mõeldud innustama ka Tuneesia rahvast, kes suurtest raskustest hoolimata suutis luua põhja rahvuslikule üksteisemõistmisele.
Komitee loodab, et teised riigid oskavad Tuneesiast eeskuju võtta. Liikmete sõnul käis tänavuse rahupreemia laureaadi otsustamine ägedate vaidluste ning piigimurdmise saatel, kuid lõpptulemusele jõuti üksmeelselt.
Riigikogu väliskomisjoni esimees Sven Mikser ütles "Aktuaalsele kaamerale", et Nobeli rahupreemiaga antakse sõnum ja tunnustatakse neid inimesi ja kodanikuühendusi, kes on saavutanud rahu ja demokraatia eest võitlemisel edu kõigi tõenäosuste kiuste.
"Üks sõnum kindlasti on see, et kõigil kodanikel, kõigil kodanikeühendustel on võimalus anda oma panus selleks, et demokraatlikud protsessid õnnestuksid riikides, kus seda traditsiooni võib olla ei ole ja teiseks on see kindlasti tunnustus inimestele ja ühendustele, kes sellises segaduses ja kaoses ei tegele mitte iseendale võimu haaramise katsetega, vaid sellise ühiskonna tasakaalupunkti otsimise ja demokraatia ja stabiilsuse loomisega," selgitas Mikser.
Rahupreemia väljakuulutamisega saab ka nõndanimetatud Nobeli nädal otsa. Esmaspäeval peab veel selguma majanduspreemia laureaat, aga majanduspreemia ongi Nobeli autasude hulgas uustulnuk, pärinedes alles 1969. aastast, muid preemiaid jagati esmakordselt juba 1901. aastal.
Varem pakuti laureaadiks ka Merkelit, paavsti ja Snowdenit
Ennustuste kohaselt võis rahupreemia pälvida keegi põgenikekriisiga seotud isikute või organisatsioonide hulgast, tõenäolisemate võitjatena pakuti välja Saksamaa liidukantslerit Angela Merkelit, ÜRO põgenikeorganisatsiooni või põgenikke abistavat Eritrea preestrit Mussie Zeraini.
Nobelistiks pakuti ka tähtsate rahulepingute sõlmijaid, seal olid peamised pretendendid USA välisminister John Kerry ja tema Iraani kolleeg Javad Zarif.
Suur võimalus rahupreemia pälvida olevat olnud ka paavst Franciscusel ja salainformatsiooni lekitajal Edward Snowdenil, samuti Prantsuse satiiriajakirjal Charlie Hebdo.
Kandidaate esitati koguni 273 - 205 üksikisikut ja 68 organisatsiooni - ning viieliikmeline komitee ei andnud mingeid vihjeid, kes võiks tegelikult võitjaks saada.
Nobeli rahupreemia rahaliseks väärtuseks on 8 miljonit Rootsi krooni (umbes 840 000 eurot) ja see antakse üle 10. detsembril Oslos. Tegemist on ainsa Nobeli preemiaga, mis kuulutatakse välja ja antakse üle Norras.
Eelmise aasta Nobeli rahupreemia pälvisid Malala Yousafzai ja Kailash Satyarti laste rõhumise vastu võitlemise ning laste hariduse eest seismise eest. Yousafzai on Pakistani koolitüdruk, kes võitleb laste, eeskätt tüdrukute koolihariduse eest. Kailash Satyarti on aga Indiast pärit laste õiguste eest võitleja.
Norra Nobeli komitee esinaine Kaci Kullmann Five (Heiko Junge/AFP/Scanpix)
Otseülekanne algas kell 12.
Toimetaja: Laur Viirand, Liis Velsker