ERR Brüsselis | Analüütik: Euroopa Liidu ühismissioon inimsmugeldajate vastu on määratud ebaõnnestuma
Euroopa Liidu välis- ja kaitseministrid kiitsid heaks kava mereväeüksuse loomiseks, mis hakkab võitlema inimsmugeldajate vastu Vahemerel. Liibüas diplomaadina töötanud Marc Pierini hinnangul ei tähenda see aga midagi ning on määratud ebaõnnestumisele.
23. aprillil kogunesid Brüsselis Itaalia peaministri Matteo Renzi palvel valitsusjuhid. Vahemeres oli mõne päeva eest ümber läinud järjekordne põgenikepaat ning keegi ei tea täpselt kui palju inimesi uppus, aga suurusjärk "alla tuhande" nõudis rahva rahustamist kõige kõrgemal tasemel, vahendas "Välisilm".
Lepiti kokku, et piirivalvemissioonide rahastust Itaalia vetes kolmekordistatakse ja inimkaubitsejatelt võetakse paadid ära. Samuti seisab ülemkogu järeldustes, et vähemalt 10 tuhat põgenikku paigutatakse Euroopa Liidus ümber.
Valitsusjuhtide tekstis on ümberpaigutamine vabatahtlik ja ükski liider pole valmis nimetama põgenike arvu, mille võrra Itaaliale ülejõu käivat immigratsioonikoormat kergendada.
Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ütles ülemkogule järgnenud pressikonverentsil rahulolematult, et ta oodanuks valitsusjuhtidelt ambitsioonikamat lähenemist.
Kolm nädalat hiljem tegi Komisjon teatavaks rändestrateegia, mis peaks ühtses migratsioonipoliitikas pöörama uue lehekülje.
"Tahame pöörata solidaarsusest ja vastutusest rääkivad sõnad tegudeks," märkis Euroopa Komisjoni asepresident Frans Timmermans.
Igale liikmesriigile määrati kvoot, mis arvestab elanike arvu, sisemajanduse kogutoodangut, töötuse määra ja varasemat asüülipoliitikat. Samas jättis Komisjon ütlemata, kui palju Itaaliasse üksnes möödunud aastal saabunud 140 tuhandest sisserändajast kvoodi alusel teistesse liikmesriikidesse asüüliprotseduurideks ümber asustama peaks.
Selle asemel tegi Timmermans teatavaks, et Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida põgenikelaagritest peaks kahe aastaga Euroopa Liidus kodu leidma 20 tuhat inimest, kes on Genfi konventsiooni järgi juba pagulasteks tunnistatud.
Majandusimmigrandid lubas Timmermans seevastu kiiresti koju tagasi saata.
"Meie kodanikud peavad olema kindlad, et pakume abi neile, kes on tagakiusatud või põgenevad sõja eest. Aga ka selles, et registreerime efektiivselt need, kes saabuvad ja saadame tagasi need, kes asüülitingimustele ei vasta," sõnas Timmermans.
Tema lubadus britte ja idaeurooplasi ei rahustanud. Ungari valitsusjuht Viktor Orban nimetas kvoodi-ideed hullumeelseks, Suurbritannia tõotas kasutada õigust ühisest algatusest eemale jääda. Tšehhi ja Balti riigid olid nõus vaid vabatahtliku solidaarsusega.
Komisjoni ajutise kvoodisüsteemi jõustamiseks on vajalik liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamus, mille kokkusaamine on vastuseisu arvestades küsitav.
Põgenikejagamise vastased kiirustasid välispoliitika juhti Federica Mogherinit hankima ÜRO julgeolekunõukogu mandaati, et smugeldajad paatidest ilma jätta enne, kui need üle Vahemere teele asuvad.
Ajakirjandusse lekkinud dokumendid kirjeldavad ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitika missiooni, mis ulatub Liibüa territoriaalvetest Egiptuse ja Tuneesia sadamateni.
Mogherini on korduvalt rõhutanud, et maavägesid plaanis kasutada ei ole. Samas kirjeldavad lekked lisaks õhu- ja merepatrullidele ka eriüksuste ja amfiibsõidukite kasutamise vajadust, et Liibüat valitsevate sõjaliste rühmitustega toime tulla.
Valitsusjuhid peaksid missiooni alustamises kokku leppima juunis toimuval ülemkogul. Enne seda peab Mogherini nõusoleku saama ka kõhklevalt Venemaalt, kel on ÜRO julgeolekunõukogus vetoõigus.
Samas kirjutas EU Observer, et luuretegevuse ja vägede koondamisega võidakse alustada ka enne ÜRO mandaati või Liibüalt loa saamist.
Ambitsioonika heidutuskava kriitikud küsivad, kuidas eristada kaluripaati inimkaubitseja alusest ja säästa põgenike elusid, kes kord juba teele asudes end militaaroperatsiooni keskmes leiavad.
Aastaid Liibüas diplomaadina töötanud mõttekoja Carnegie Europe analüütik Marc Pierini on veendunud, et ühismissioon, mille kestuseks on esialgu plaanitud aasta, on määratud ebaõnnestuma.
"Selle käigus toodetakse küll efektset telepilti, aga see ei tähenda mitte midagi. Ma olen selle teemaga tegelenud Liibüa läänerannikul Zuwaras. Seal leiab sadamas kolm kuni viis laeva ja need võib hävitada. Aga pärast seda, kui üksused on lahkunud, võetakse garaažidest välja 20 täispuhutavat kummipaati," selgitas Pierini.
Isegi kui sõjalaevadel õnnestub inimkaubitsejate laevad hävitada, ei leevenda see sadade tuhandete Liibüas Euroopasse pääsemist ootavate põgenike olukorda.
Amnesty Internationali avaldatud raporti järgi kannatab suur osa põgenikest kodusõjast räsitud Liibüas piinamise ja väärkohtlemise all.
Komisjoni kava näeb ette ka põgenikele uute seaduslike rändekanalite avamist. Samuti on plaanis avada varjupaigad Põhja-Nigeris, et põgenikke Liibüast ja Vahemerest eemale hoida.
Toimetaja: Merili Nael