Soome politsei ei usu, et "sariuputaja" on Venemaale põgenenud
Soome politsei on saanud tagaotsitava "sariuputaja" Pekka Seppäneni kohta kümneid vihjeid, kuid sellest hoolimata pole meest veel tabatud. Arvamust, et kurjategija on põgenenud Venemaale, ei pea võimud tõenäoliseks ning endiselt on otsingute keskseks piirkonnaks mehe kodumaakond Põhja-Karjala.
Politsei kurtis Yle uudistele, et värskeid vihjeid mehe liikumise kohta on saadud paraku vähe.
"Kahjuks puudutavad avalikkuselt saadud vihjed päevade või nädalate tagust aega. Kui Seppäneni on võib-olla nähtud nädala aja eest mõne poe ees, siis uurimist ei pruugi see tingimata edasi viia," nentis Ida-Soome politsei komissar Kimmo Wetterstrand.
"Sariuputaja" liikumise kohta levib Põhja-karjalas erinevaid kuulujutte. Viimaste vihjete kohaselt olevat mees juba Venemaale põgenenud. Politsei ei pea seda tõenäoliseks.
"Meie andmetel pole mehel passi," sõnas komissar Wetterstrand.
Kolme inimese surma põhjustamises süüdi mõistetud mehe põgenemine on inimeste seas hirmu tekitanud. Kohtus oli tunnistamas umbes viiskümmend inimest, kellest kümme andis tunnistusi enda soovil anonüümselt.
"Nad olid sirmi taga, sest nad kartsid. Loo taustal on nimelt vägivald ja ähvardused," ütles prokurör Seppo Tiittanen.
Küsimusele, kas tunnistajad on praegu politsei poolt mingi erilise kaitse alla võetud, prokuratuur ja keskkriminaalpolitsei selget vastust ei andnud.
"Üldiselt me ei räägi võimalikest inimeste kaitse alla võtmisest väljapoole," kommenteeris keskkriminaalpolitsei ülemkomissar Jarmo Wallius.
"Sariuputaja" oli kohtuprotsessi ajaks vabadusse lastud
Kontiolahtis elav 51-aastane Pekka Seppänen mõisteti teisipäeval Põhja-Karjala esimese astme kohtus süüdi kahes tapmises, kahes tapmises, kolmes tapmiskatses, kupeldamises, vägivallakuriteos, surma põhjustamises raskendavatel asjaoludel ning alkoholiseaduse rikkumises. Meest karistati 14 ja poole aasta pikkuse vabadusekaotusega.
Meedias on aga kõige rohkem vastukaja saanud asjaolu, et teise astme kohus oli lubanud mehel kohtuprotsessi ajaks vabadusse jääda hoolimata sellest, et mehe vahi all viibimist soovisid politsei, prokuratuur ja mehe ees hirmu tundvad tunnistajad.
Esialgu võeti Seppänen uurimise algstaadiumis vahi alla, kuid Ida-Soome teise astme kohus otsustas, et ta võib kohtuprotsessi ajal siiski vabaduses viibida. Otsust peeti kummaliseks juba varem, arvestades süüdistuses mainitud kuritegude raskust, süüdistatava tausta ning ka politsei ametlikku hinnangut, et tegu on ohtliku isikuga.
Lõpptulemuseks oligi see, et süüdimõistvat kohtuotsust ta teisipäeval kohtusaalis kuulamas ei olnudki.
Kohtupäeva hommikul läksid politseinikud Kontiolahtis elava Seppäneni koju, kuid sealt teda ei leitud. Kuna Seppäneniga ei saadud ka päeva jooksul mingit kontakti, kuulutas politsei mehe tagaotsitavaks.
Tegemist on ohtliku ja vägivaldse mehega
Meedias on Seppäneni nimetatud sariuputajaks, sest tapmised sooritas ta oma ohvreid uputades.
Kuriteod leidsid aset aastatel 2007-2014. Uputamised ja tapmiskatsed toimusid Viinijärvi piirkonnas, kus asuva samanimelise järve kaldal oli Seppänenil suvila.
Politseinikud on märkinud, et Soome politsei ajaloos pole kunagi varem olnud sellist kuritegude sarja ehk eales varem pole üks kurjategija uputanud rohkem kui kaks inimest.
Prokuratuuri esialgse süüdistuse kohaselt on Seppäneni kodu või suvila lähistel saanud aastate jooksul ebaselgetel asjaoludel surma kokku seitse inimest. Kaht juhtumit on varem uuritud kui isikuvastast kuritegu, kuid mingeid tõendeid ei leitud.
"On väga haruldane, et seitse inimest sureb ühe inimese juuresolekul, tema poolt kontrollitud pindadel ja kõikide nende juhtumitega on seotud ebaselgeid asjaolusid," märkis prokuratuuri esindaja.
Prokurör on süüdistatavat kirjeldanud kui väga vägivaldset ja kättemaksuhimulist inimest. Prokuröri sõnul pole seetõttu tegudel olnud ka mingeid erilisi motiive. "Ta võib seda teha lihtsalt oma lõbuks," märkis prokurör.
Prokuratuur nõudis varem ka, et Seppänenile määrataks kohtupsühhiaatriline ekspertiis, kuid kaitse oli sellele vastu.
Samuti on teada, et meest on varem korduvalt vägivallakuritegude, ähvardamise ja kodurahu rikkumise eest karistatud. MTV andmetel on nüüd sariuputamises süüdi mõistetud mehe kohta tehtud aastatel 2002-2015 ligi 50 erinevat kohtuotsust.
Kummalised paadimatkad
Esimene süüdistuses mainitud juhtum leidis aset 2007. aastal, kui mitmeid inimesi sattus paadimatka lõpuks vette. Prokuröri sõnul oli seltskond olnud süüdistatava suvilas ning Seppäneni nõudmisel mindi paadiga sõitma.
Kõik peale Seppäneni olid raskes joobes ning osa neist ei osanud ka piisaval määral ujuda. Ühel paadis olnud inimesel oli ka jalg kipsis.
Prokuröri hinnangul oli Seppänen ühel hetkel paadi kummuli keeranud nii, et kõik kukkusid vette. Süüdistatav hakkas koos ühe seltskonnaliikmega ranna poole ujuma, teised jäid paadi lähistele ning päästeti vaid tänu kolmandatele isikutele.
Teise juhtumi puhul uppus üks mees 2010. aastal Seppäneni suvila lähistel rannas. Süüdistuse kohaselt oli raskes joobes mees jäänud sõudepaati magama ning leiti hiljem uppununa. Süüdistuse kohaselt oleks pidanud Seppänen toimetama purjus mehe turvalisse kohta.
Kolmas juhtum leidis aset 2011. aastal, kui suvilasse saabunud seltskond oli läinud taas paadiga järvele ning taas tehti seda Seppäneni tungival nõudmisel. Taas olid kõik peale süüdistatava raskes joobes.
Prokuröri sõnul oli Seppänen ühel hetkel hüpanud paadist välja ning keeranud seejärel paadi ümber. Üks seltskonna liikmetest uppus ning teised pääsesid kolmandate isikute abil.
Neljas intsident toimus 2014. aastal. Taas mindi Seppäneni nõudmisel paadiga järvele. Ühel hetkel viskas süüdistatav aerud vette ning seejärel hüppas koos ühe teise mehega vette ning hakanud kalda poole ujuma. Prokuröri sõnul oli Seppänen seejärel uputanud endaga koos ujunud mehe ranniku lähistel.
Seppänen lükkas kõik süüdistused tagasi ja eitas kellegi surma või elu ohtu seadmise põhjustamist. Tema sõnul mindi paadimatkale alati üksmeelselt ning õnnetuste puhul olevat ta alati oma võimete kohaselt kaaslasi aidanud.
Soomes taga otsitud kurjategijad on aeg-ajalt ka Eestisse põgenenud
Jooksus olevad Soome kurjategijad on aastate vältel aeg-ajalt ka Eestisse sattunud ning see on üks põhjustest, miks rahvasuus kutsutakse Eestit mõnikord "Soome Mehhikoks".
Eelmise aasta kevadel pälvis suurt tähelepanu Niuvanniemi psühhiaatriahaiglast põgenenud mehe, kes tabati lõpuks Tallinnas Kopli linnaosas. Põgeniku tabamiseni viis see, et üks tallinlane tundis mehe tänu meedias levinud fotodele ära ja teavitas sellest Eesti politseid.
Tegemist oli äärmiselt ohtliku mehega, kes tappis 2014. aastal Soomes inimese ning viibis psühhiaatriahaiglas sundravil.
Ka tookord levisid Soome meedias süüdistused, et põgenemise tingis see, et ohtlikule kurjategijale oli liigselt palju vabadust võimaldatud - sisuliselt mees ei põgenenud, vaid ei tulnud lihtsalt pärast jalutuskäiku psühhiaatriahaiglasse tagasi.
Toimetaja: Laur Viirand