Eesti kunstnikud kujundasid Norra jäämuusikafestivali kontserdipaigad
Lõuna-Norra väikelinnas Geilos lõpeb ainulaadne Jäämuusikafestival, kus muusikat tehakse jääst ja lumest valmistatud pillidega. Geilosse sõitsid esimest korda kohale ka Eesti kunstnikud, kelle ülesanne oli kujundada maagilised kontserdipaigad.
Jäämuusika festival koondab igal aastal lumisesse Geilosse hulga inimesi, kes on pärit mitmest maailma nurgast. Tänavuse jäämuusika festivali meeskonda kuuluvad näiteks nii USA, Suurbritannia, Norra, Portugali kui ka Eesti esindajad, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Kõik peavad oma pillid ise tegema ja need peavad olema jääst. Meil on ka teistsuguseid nii-öelda kunstiprojekte. Näiteks kunstnikud teevad kujundust. Meil veel tantsijad, näitlejad jne, aga nad kõik peavad oma tegevusse kaasama jää ja lume. See on ainus reegel," selgitas festivali algataja ja kunstiline juht Terje Isungset.
Jäämuusikafestival toimub tänavu üheksandat korda ja traditsiooniks on saanud, et kontserte peetakse aasta esimese täiskuu ajal. Oluline on loomulikult ka külm ilm, sest sellest sõltub jää kvaliteet ja pillide kõla.
"Mõne pilli jaoks vajame väga head jääd - jääd, millega saab heli luua. Igasugune jää ei saa seda teha. Jää peaks olema puhas ja selle sees ei tohiks olla liiga palju õhumulle, aga ikkagi sa ei või kunagi teada, kas see kõlab hästi või mitte. See on väga tähtis, et muusikud oleksid võimelised või valmis improviseerima," rääkis Isungset.
Igal festivalil valitakse aasta pill, milleks sel aastal on TalaTuT. Täpselt ei oska keegi ütelda, mis pilliga tegemist, sest see valmistatakse spetsiaalselt festivali jaoks.
Eestlased võivad aga uhked olla selle üle, et tänavuse festivali aasta kunstikeks valiti esmaspäeval Geilosse jõudnud neli Eesti kunstnikku.
"Meie loome lumest taustsüsteemi sellele peole, mis jääb tegelikult palju kauemaks, kui pidu kestab. Meil on oma konsteptsioon asjal. Meie töö pealkiri on "Pillipuud" ehk allee," selgitas kunstnik Elo Liiv.
"Arutasime ja püüdsime leida sellise võimaluse, et igaüks saaks teha oma käekirja, oma improvisatsiooni ja samas, et see kõlaks kokku ka tervikuna vaadeldavana," ütles kunstnik Leena Kuutma.
Eesti kunstnike sõnul on festivalil osalemine huvitav kogemus ja see erineb kindlasti nende igapäevatööst, kuid pole samas täiesti võõras.
"Mastaabid on erinevad ja materjal erine. Me Eestis igapäevaselt ei tee nii suuri asju ja me ei tee lumest asju, aga kõik me oleme ikkagi skulptuuriga seotud," rääkis Mari Hiiemäe.
"Eestis on, võiks nimetada sesoonsed skulptorid - liivaskulptorid suvel ning talveti jää- ja lumeskulptorid. Et vaesel riigil ei ole raha pronksi valada või mingeid suuri monumente teha, et siis skulptorid saavad rakendust vähemalt ebapüsivates materjalides," selgitas Liiv.
Eestlaste sõnul on tagasiside nende tööle olnud positiivne. Seda kinnitas ka festivali kunstiline juht.
Toimetaja: Merili Nael