Putin peatas plutooniumikäitlusleppe "ebasõbraliku" USA-ga
Vene president Vladimir Putin andis esmaspäeval korralduse peatada Ühendriikidega sõlmitud relvaplutooniumi käitlemise kokkulepe, viidates Washingtoni "ebasõbralikele sammudele".
2000. aastal sõlmitud lepe lubas mõlemal tuumariigil vabaneda oma kaitseprogrammide tarbeks kasutatud rikastatud plutooniumist, milles nähti olulist sammu desarmeerimisprotsessis.
Mõlemad riigid kinnitasid lepet 2010. aastal.
Putin on väitnud, et USA ei austa lepet, käideldes plutooniumi viisil, mis võimaldab säilitada selle sõjalist otstarvet.
Esmaspäeval avaldatud dekreedi kohaselt taganeb Venemaa leppest "olukorra drastilise muutuse ja ohu tõttu strateegilisele stabiilsusele, mis tuleneb Ühendriikide ebasõbralikest sammudest Venemaa suhtes". Dekreedis märgiti, et Washington "ei suuda lepingu tingimusi täita ning Moskva peab kiiresti rakendama meetmeid Venemaa julgeoleku kaitseks".
Kreml andis mõista, et peab leppest kinni, kui Washington tühistab sanktsioonid ja lõpetab poliitika, mida Moskva peab ebasõbralikuks.
Kremli esindaja Dmitri Peskov ütles, et Washington ei ole lepingust kinni pidanud ning Venemaa "ei pea üldise pinge tõttu kahe riigi suhetes enam võimalikuks täita üksi kokkuleppe tingimusi".
"See on sümboolne žest, mis demonstreerib, et pooled ei tee selles valdkonnas enam koostööd," ütles sõltumatu sõjandusekspert Aleksandr Golts, kelle sõnul ei ole tegemist esimese massihävitusrelvade tõkestamise vallas peatatud leppega.
Venemaa seob plutooniumi käitlemise leppe taastamise mitme tingimusega
Venemaa taastab Vene-USA lepped relvaplutooniumi käitlemise osas, kui USA täidab hulga tingimusi, sh tühistab nn Magnitski seaduse, näeb ette presidendi riigiduumasse saadetud seaduseelnõu.
Otsuse relvaplutooniumi käitlemise lepingu ja selle lisaprotokollide toimimise taastamise kohta langetab Vene president, ütleb leppe peatamise seaduseelnõu. President saatis vastava eesnõu riigiduumasse esmaspäeval ja alamkoja teatel arutavad saadikud seda eelisjärjekorras.
Eelnõu kohaselt jõustub seadus avaldamise hetkest.
Lisaks kehtivuse peatamise normidele on seal mainitud selgeid tingimusi, mis teevad võimalikuks varem sõlmitud kokkulepete taastamise.
"Lepingu ja selle protokollide kehtivuse võib taastada pärast seda, kui USA on kõrvaldanud põhjused, mis tõid kaasa leppe jõustumisel valitsenud olude põhimõttelise muutumise," seisab eelnõus.
Tähtsaim tingimus on USA sõjalise taristu ja kontingendi vähendamine riikides, mis astusid NATO-sse pärast 2002. aasta 1. septembrit, tasemeni, mis oli leppe protokollide jõustumise päeval.
Lisaks tehakse USA-le ettepanek loobuda "Venemaa-vaenulikust poliitikast" ning seletatakse, mida peetakse silmas: 2012. aasta nn Magnitski seaduse ja 2014. aasta Ukraina vabaduse toetamise seaduse tühistamist.
Tingimuseks on ka Venemaa füüsilistele ja juriidilistele isikutele kehtestatud sanktsioonide tühistamine ja Venemaale nende tõttu osaks saanud kahju, sh ka vastusanktsioonide kehtestamisest tuleneva kahju kompenseerimist.
Venemaa nõuab ka, et USA esitaks selge plaani relvaplutooniumi pöördumatu käitlemise kohta, mida lepe eeldas.
Toimetaja: Laur Viirand
Allikas: BNS