ERR Washingtonis | Lauristin: USA mõistab, et privaatsuse ja andmekaitse küsimused tuleb lahendada
Koos europarlamendi inimõiguste ja kodanikuvabaduste komitee kolleegidega Washingtoni külastanud Marju Lauristin ütles pärast kohtumisi sealsete seadusandjate ja ametnikega, et ameeriklastel on selge arusaam, et andmekaitse ja privaatsuse teemad tuleb ära lahendada enne, kui kaubandusleppega edasi minnakse.
Mullu europarlamenti valitud Marju Lauristin külastas USA pealinna Euroopa Parlamendi inimõiguste ja kodanikuvabaduste komitee kolleegidega, et üle mitme aasta rääkida Ameerika Ühendriikide seadusandjate ja ametnikega sellest, kuidas oleks võimalik ka eurooplastele laiendada teatud juriidilisi õiguseid, mis muidu kehtivad ainult Ameerika kodanikele, vahendasid ERR-i raadiouudised.
"Meie põhiline teema siin on andmekaitse ehk Euroopa Liidu ja Ameerika vahelise raamlepingu andmekaitsesätted ja eriti põhimõtteline küsimus, kuidas saavutada see, et Ameerika Ühendriikides oleksid Euroopa kodaniku õigused kaitstud samavõrd, kui on kaitstud Ameerika Ühendriikide kodaniku õigused. Praegu see nii ei ole," selgitas Lauristin.
"See puudutab ka andmekaitset ja seda, et näiteks kui Euroopa kodanik avastab, et tema kohta on jõudnud USA instantsidesse mingid väärad andmed, siis temal ei ole samasugust võimalust ennast kaitsta ja neid andmeid parandadagi nagu on Ameerika Ühendriikide kodanikul. Tal ei ole isegi võimalik kohtus seda saavutada," rääkis ta.
Lauristini sõnul on märgatav nihe siiski toimunud.
"See on praegu kõige palavam teema ja mul on väga hea meel, et siin on tekkinud arusaamine, et ilma selle lahenduseta ei lähe edasi USA ja Euroopa vaheline kaubandusleping, andmekaitse raamleping ja olulised majandust puudutavad otsused. Need kõik eeldavad siiski, et andmekaitses on võrdsed võimalused ja õigused mõlema poole kodanikel," lisas Lauristin.
Viimane kord sai Euroopa Parlamendi sarnane kontaktgrupp Washingtonis oma Ühendriikide kolleegide ja USA valitsuse esindajatega kokku 2013. aasta juulis. Kuu aega varem oli Edward Snowden avalikustanud USA rahvusliku julgeolekuagentuuri salajasi dokumente, kust tuli välja, et ameeriklased jälgivad ja koguvad massiliselt elektroonilisi andmeid ennekõike mitte-ameeriklaste kohta.
See tekitas euroliidu ja Ühendriikide vahel tõsise diplomaatilise kriisi - iga natukese aja tagant tuli jälle piinlik artikkel, et ameeriklased olid kogunud nii mitmekümne miljoni sakslase telefonikõnede andmeid, hispaanlaste andmei kui kuulanud pealt Angela Merkelit.
Mullu jaanuaris teatas USA president Barack Obama, et laiendab teatud õiguseid privaatsusele ka välisriikide kodanikele. Need väikesed sammud on aegamööda parandanud eurooplaste suhtumist USA jälgimisharjumustesse.
Toimetaja: Merili Nael