ERR Brüsselis: Balkani riigid kardavad muutuda isoleeritud puhvertsooniks
Lääne-Balkani riikides luuakse põgenikele 100 000 ajutist majutuskohta. Ainus viis korra taastamiseks on kontrollimatut inimestevoolu aeglustada, ütles Euroopa Komisjoni president Jean Claude Juncker erakorralisel tippkohtumisel Brüsselis.
Kuigi erakorralise tippkohtumise järeldused kirjutati valmis Euroopa Komisjonis, on Angela Merkeli käekiri selgelt äratuntav. Poliitiline surve Saksa kantslerile põgenikekriisi ohjeldada kasvab iga päevaga, kui kümned tuhanded põgenikud Türgist mööda Lääne-Balkani koridori Saksamaa poole sammuvad, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Frontexi andmetel on Kreekast sel aastal läbi käinud umbes 480 000 põgenikku. 700 000 põgenikku on piirivalveagentuurile öelnud, et nende siht on Saksamaa. Balkanimaad kardavad muutuda isoleeritud puhvertsooniks kui Saksamaa mõõt peaks täis saama.
"Õhus on hirm, et kui Saksamaa ja seejärel Austria peaksid oma piirid sulgema, võiks see viia doominoefektini, mis oleks katastroof Euroopale ja Euroopa Liidule," tunnistas Sloveenia peaminister Miro Cerar.
Samas Merkel piiride sulgemisest ei räägi. Põgenikekriis on Euroopa Liidule lakmustest, ütles kantsler, rõhutades vajadust tegutseda solidaarselt ja tagada põgenikele inimväärsed tingimused.
"Esmalt tahame me vähendada Balkani teed mööda liikuvate põgenike kannatusi. Me oleme kõik allkirjastanud põgenikekaitse konventsiooni ja see, mis praegu toimub, ei ole meie heakskiidetud väärtustega kooskõlas," sõnas Merkel.
Lääne-Balkani koridoril luuakse põgenikele 100 000 ajutist ööbimispaika, neist 50 000 Kreekas, mis on Türgist saabuvate põgenike esimene peatuspaik Euroopa Liidus. Pärast Ungari piiri tarastamist seninägematu põgenikesurve alla sattunud Sloveeniale saadetakse appi 400 politseinikku.
Järelduste tekst rõhutab ka vajadust võtta igalt riiki saabunud põgenikult sõrmejäljed, et aga ühe inimese nõuetekohane registreerimine võtab umbes tund aega, võib ainult ette kujutada, mitut ametnikku oleks vaja kahe miljoni elanikuga Sloveenias kui riiki saabub päevas 13 000 põgenikku.
Euroopa komisjoni president Jean-Claude Juncker rõhutas, et ainus viis korra taastamiseks on aeglustada kontrollimatut inimeste voolu. "Inimeste saatmine naaberriikidesse peab lõppema ja tahan selgelt öelda: inimesi peab registreerima, sest kui ei registreeri, siis pole ka õiguseid," toonitas Juncker.
Eilsel tippkohtumisel ei osalenud põgenikekriisi väravavalvur Türgi.
ELAK-i liikmed: ühistöö üle on hea meel, kuid efektiivsed meetmed puuduvad
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) liikmed on Brüsseli tippkohtumise kokkulepete suhtes eri meelt.
Komisjoni esimees Kalle Palling (Reformierakond) rõõmustab, et ühistöö hakkab lõpuks toimima.
"Siin on hästi palju erinevaid probleeme ja tegemata otsuseid selle rändekriisi koordineerimisel ja seetõttu usun, et see algatus ise oli kindlasti hea samm edasi, aga seda koostööd on vaja teha veelgi rohkem," ütles Palling.
Samas ELAK-i aseesimehe Jaak Madisoni (EKRE) hinnangul on euroliit jätkuvalt kriisis ja kosmeetilised parandused ei aita rändekriisi peatada.
"Üritatakse teha kosmeetilisi parandusi, et seda mingilgi määral leevendada, kuid peamiste probleemidega, miks riigid on rahulolematud ning miks tulv ei peatu, ehk välispiiride kontroll, kiire tagasisaatmine, efektiivne valve koos sõjaväelise kontrolliga, et ei ilma dokumentideta inimesed ei tuleks massiliselt ja kontrollimatult üle, seda ju tänasel päeval ei ole," selgitas Madison.
Toimetaja: Allan Rajavee