Advokaat kinnitab: Itaaliale üle antud mees võeti kinni eksikombel

Vasakul on NCA poolt avaldatud vana foto Mered Medhaniest, paremal aga foto eile Itaalia polits üle antud mehest. (Foto: NCA/POLIZIA DI STATO/BBC)
10.06.2016 15:51
Rubriik: Välismaa

Itaaliale anti üleeile üle mees, keda võimuesindajad on pidanud kurikuulsaks eritrealasest inimsmugeldajaks. Kohe hakkasid aga levima väited, et tegu pole õige mehega, ning nüüd on ka kinnipeetu ise ülekuulamisel ametlikult teatanud, et ta on eksikombel vahi alla võetud.

Itaalia prokuratuur teatas sel nädalal, et nende käes on 35-aastane Eritrea kodanik Mered Medhanie, kes kannab hüüdnime Kindral ning keda kahtlustatakse tuhandete aafriklaste Euroopasse smugeldamises. Mees peeti juba maikuus rahvusvahelise operatsiooni käigus kinni Sudaanis ja toodi üleeile lennukiga Rooma, vahendas BBC.

Nüüd aga tegi mehe advokaat avalikuks, et Itaalia vanglas olevaks meheks on Medhanie Tesfarmariam Berhe. Väidetavalt on kohtuniku ta juba üle kuulanud ning mehe õiguslik olukord selgitatakse välja lähipäevil.

Berhe sõbrad ja tuttavad olid kohe pärast meedias levinud fotode ja videote nägemist veendunud, et see pole mõjuvõimas inimsmugeldajate pealik. Väidetavalt on Medhanie Tesfarmariam Berhe Eritreast pärit põgenik, kes elas viimasel ajal Sudaani pealinnas Hartumis.

"Tabamist" esitleti juba meediale kui suurt läbimurret

Mered Medhanie tabamist jõuti juba meediale esitleda kui suurt läbimurret inimsmugeldamise vastases võitluses.

Medhanied süüdistatakse näiteks selles, et ta on otseselt vastutav 2013. aasta oktoobris Itaalia ranniku lähedal toimunud laevahuku eest. Juhtumi käigus hukkus 359 migranti.

Laiemalt süüdistatakse Medhanied selles, et ta juhtis üht suurematest kuritegelikest rühmitustest, mis Aafrika ja Liibüa vahel migrantide liikumist korraldas, saates inimesi Vahemerele vaevu meresõiduks kõlbulikes paatides.

Väidetavalt võttis Medhanie eeskuju Liibüa endisest diktaatorist Muammar Gaddafist, püüdis temaga väliselt sarnaneda ja kasutas liiklemiseks tanki.

Telefonisalvestistest ilmneb, et Medhanie smugeldas Euroopasse 7000-8000 inimest. Ühes telefonikõnes heidab ta paatide ülerahvastamise üle nalja.

Migrandid maksid Mehdaniele Aafrikast Euroopasse pääsemiseks kuni 5000 USA dollarit.

2014. aastal saabus Itaaliasse 170 000 migranti, mullu oli neid 153 800. Tänavu on Itaaliasse jõudnud ligi 40 000 sisserändajat.

Toimetas
Laur Viirand

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Doksari Kirstie oma jõulumaa 2, 1/3: Šveits, Saas-Fee (Kirstie's Handmade Christmas, Inglise 2015)
Täna 14:45

Jõulude eel aitab alati pidumeeleolus Kirstie Allsopp taas koguperepühadeks valmistujatel uut inspiratsiooni leida ja ka omavahel loovuses võistelda. Kolmeosalises sarjas külastame esmalt Šveitsi käsitöömeistreid ja samuti vaatame, kuidas kodustel võistkondadel valmivad kõige omanäolisemad jõulupuukaunistused, advendikalendrid ning küpsetised.

täna vikerraadios

foto
Kuula rändajat. Gröönimaa

Sissejuhatav saade Gröönimaa rännusaadete sarjale.
Milline on selle maailma suurima saare loodus ja põlisrahvas?
Gröönimaast jääb suurem osa polaarjoonest põhjapoole. Enamikku saarest katab põhjapoolkera suurim jääkilp.
Saare ametlik keel on grööni keel, mis pärineb lääne-inuiti murdekeelest. Gröönimaa põlisrahvas, inuitid, tegeleb tänaseni peamiselt kalastamise ja küttimisega, nii nagu aastasadu tagasi.

Saate autor on Hendrik Relve. Foto: Gröönimaa jääkilp lennukilt /Hendrik Relve)

R2 aastahiti hääletus