"Välisilm": maailm koondub ISIS-e vastu, ohtu tajutakse teravalt
Belgia politsei võttis kinni 16 kahtlusalust 22 haarangu käigus, ent peamist tagaotsitavat, Pariisi terrorirünnakute korraldamises osalenud Salah Abdeslami nende hulgas polnud ning Brüsselis kehtib juba kolmandat päeva kõrgeim terroriohutase. Linn näeb välja nagu sõja ajal, kohvikud-restoranid on kinni, tänavad on täis sõdureid ja politseinikke ning tsiviilisikuid liigub vähe ning needki üritavad oma käigud võimalikult kiiresti ära käia.
Belgia peaministri Charles Micheli sõnul on linna jaoks, kus asub ka enamik Euroopa Liidu tähtsamaist asutustest, normaalsuse juurde tagasipöördumine praegu veel liiga ohtlik.
"Ma võin kinnitada, nagu märkisin ka eile, et me kardame samalaadseid rünnakuid, kui Pariisis, kus erinevad isikud võivad korraldada mitmeid rünnakuid samal ajal paljudes kohtades. Meil on andmeid, mis viivad meid järeldusele, et võimalikud sihtmärgid on rahvarohked paigad. Peame silmas näiteks kaubanduskeskusi, äritänavaid või ühistransporti," teatas Michel.
Sõnavara, mida maailma riigijuhid ISIS-e vastu kasutavad, on aga muutunud väga karmiks. Eks ole ka põhjust: kuu aja jooksul on see terroriorganisatsioon suutnud korraldada Pariisi rünnakud, enesetapupommitanud Beirutis ning toonud Siinai poolsaarel alla Venemaa reisilennuki.
USA president Barack Obama ütles, et vastuvõetamatu on idee, nagu oleks lääs liiga nõrk ISIS-e hävitamiseks. "Ma tahan väljenduda nii selgelt, kui oskan - eelarvamused ja diskrimineerimine aitavat Islamiriiki ja halvendab meie riiklikku julgeolekut. Seega, isegi kui me hävitame ISIS-e lahinguväljal - ja me hävitame ta - võtame tagasi maa, mis on praegu nende oma, jätame nad ilma rahast, teeme lõpu nende juhtidele, lõhume laiali nende võrgustikud ja varustusahelad ja hävitame nad lõplikult, isegi kui me seda kõike teeme, peame me olema kindlad, et me ei kaota oma väärtusi ja oma põhimõtteid," rääkis Obama.
Prantsusmaa kaitseministri Jean-Yves Le Driani sõnul tuleb terroriorganisatsioon hävitada iga hinna eest, kogu maailmast, sealhulgas ka sealt, kus nende peamine asuala on, ehk siis Süüriast ja Iraagist. Belgia siseministeerium aga hoiatab, et Salah Abdeslami tabamisega ei kao terroriähvardus veel pealinna kohalt, sest tegelikku ohtu kujutavadki hoopis kurjategijad, kes kavatsevad Brüsselis korraldada Pariisi rünnakuile sarnanevaid terroriakte.
Salah Abdeslam, kes põgeneb aga juba nii politsei, kui ka ISIS-e enda eest, on edaspidi tõenäoliselt vägivaldne vaid enesekaitseks. Tema vend tegigi juba Belgia televisioonis avalduse, milles kutsus Salah'd ennast politsei kätte andma, öeldes, et näeks oma venda pigem vanglas, kui surnuaias. Üks Pariisi rünnakutega seotud Belgia kodanik aga võeti laupäeval kinni hoopis Türgi kuurortlinnas Antalyas.
Islamiriik kogub vaenlasi üle maailma
Vihas terrorirünnakute pärast on Prantsusmaa tihendanud õhurünnakuid Süürias, Prantsusmaa kaitseministeeriumi teatel on tänasest peale valmis ISIS-ega iga kell võitlusse astuma ka Süüria ranniku lähedal paiknev lahingulaev Charles De Gaulle. Prantsusmaa president Francois Hollande kohtus täna Pariisis Ühendkuningriigi peaministri David Cameroniga ning siirdub sel nädalal veel Washingtoni ja Moskvasse, et sealsetegi riigijuhtidega ISIS-evastast tegevust arutada.
"Me tahame tugineda ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile, mis väga täpselt määratleb rahvusvahelise kogukonna eesmärgid - ISIS-e hävitamise ja poliitilise lahenduse leidmise Süürias," ütles Hollande.
Suurbritannia seisab Prantsusmaa kõrval. "On täiesti õige astuda otsustavaid samme terroristide peatamiseks, kes ohustavad süütute kodanike elusid. Ühendkuningriik teeb kõik, mis meie võimuses, toetamaks meie liitlast Prantsusmaad selle pahelise surmasekti hävitamisel," lausus peaminister David Cameron.
Venemaagi, kelle ISIS-evastane võitlus Süürias on seni seisnud peamiselt Bashar al Assadivastaste ilmalike rühmituste pommitamises, tundub pärast Metrojeti reisilennuki katastroofi hakkavat võitlust ISIS-ega tõsiselt võtma:
"Ma tahan rõhutada, et viimase viie päeva jooksul on Vene lahingulennukid hävitanud üle 100 kütuseveoki, mis vedasid toornaftat terrorirühmituse ISIS võimu all olevaisse tehastesse," teatas Vene seisukohtade esindja Igor Konashenkov.
Põhja-Kaukaasias hukkus eile tulevahetuses 11 isikut ning Venemaa riikliku terrorismivastase komitee teatel olid need seotud justnimelt ISIS-ega. Prantsusmaa pikendas eriolukorda kolme kuuni. Eriolukord annab Prantsusmaa võimudele õiguse korraldada haaranguid ja läbiotsimisi ning vahistada inimesi nende kodudes ilma kohtu loata.
ISIS-el põhjalik ettevalmistus, laiahaardeline organiseeritus
Ka meeleavalduste ja muude rahvakogunemiste keeldu pikendati 30. novembrini, mil Pariisis algab ÜRO kliimakonverents, mille avamisele peaks ilmuma üle 100 riigipea. Prantsusmaa peaminister Manuel Valls hoiatas neljapäeval, et Lääs on silmitsi uut tüüpi sõjaga, kus terror on nii peamine relv, kui ka peamine eesmärk.
"Uued on tegutsemismeetodid, rünnakute olemus, nende tapmisviis areneb pidevalt, käsuandjate haigel fantaasial ei ole piire. Lahingurelvad, pea mahavõtmised, inimpommid, pussitamised või kõik see korraga, üksikisikute, või praegusel juhul rühmade ellu viidud, väga hästi korraldatud. Me ei saa tänapäeval midagi välistada ning ma ütlen seda kogu vajaliku ettevaatusega, kuid me teame, meil on meeles, et on veel ka keemia- või bioloogilise rünnaku oht," rääkis Valls.
Ekspertide hinnangul on Vallsil õigus ning paistab, et ISIS on hakkama saanud olulise strateegilise pöördega. Oma territooriumi laiendamiselt ning konkureerivate rühmitustega võitlemiselt Lähis-Idas orienteerutaksegi nüüd ümber hoopis Lääneriikides ja peamiselt just Euroopas asuvate objektide ründamisele.
Need rünnakud kavandatakse toimuma sama skeemi järgi, nagu rünnati 2008. aastal Indias, Mumbays - korraga toimub ühes linnas mitu eraldi terrorirünnakut erinevate relvadega ning oluline roll siinjuures on enesetapurünnakuil. Samal ajal on ISIS-e propagandamasin rakendatud töösse, et lüüa veel sügavamat lõhet Euroopas elavate moslemite ning muude eurooplaste vahele ning sel teel värvata veelgi enam pettunud moslemeid terroriorganisatsiooni ridadesse.
Et kõiki Euroopas asuvaid objekte pole mitte kuidagi võimalik üheaegselt põhjalikult valvata, võib terroristide uus strateegia osutuda edukaks. Ekspertide kartusi kinnitavad ka Süüria ja Iraagi kurdi võitlejate tähelepanekud, kes ISIS-elt tagasivõidetud territooriumeil on avastanud mitmeid salajasi laboreid ning töökodasid, kus valmistati ette nii terrorirünnakuid Euroopas, kui ka sellega kaasnevat propagandasõda.
Toimetaja: Greete Palmiste