Merkel süüdistas taas Austriat ja Balkani riike ühepoolsetes sammudes (1)

Video
10.03.2016 13:20
Rubriik: Välismaa

Saksamaa liidukantsler Angela Merkel süüdistas Austriat ja Balkani riike ühepoolsetes sammudes, mis on toonud kaasa migratsioonimarsruudi sulgumise ja tekitanud Kreekasse humanitaarkatastroofi ohu.

Merkeli arvates tuleks sellised otsused teha ühiselt Euroopa Liidu tasandil, vahendas BBC.

Viimastel nädalatel on nii Austria, Sloveenia, Horvaatia kui ka mitteliikmetest Serbia ja Makedoonia karmistanud oluliselt piirikontrolli, et takistada Kreekasse saabunud migrantide ja põgenike edasiliikumist. Ungari teatas samuti, et saadab lõunapiirile juurde sõdureid ja politseinikke, samuti ollakse 10 päeva jooksul valmis turvatara püstitamiseks Rumeenia piirile.

Piirikontrolli karmistamise doominoefekt sai hoo sisse pärast seda, kui Austria otsustas kehtestada varjupaigataotlustele ülempiiri. Pärast seda asusid mitmed Balkani riigid varjupaigataotlejate liikumist piirama, sest kartsid, et põhja poole pürgivad inimesed jäävad just nende territooriumile ummikusse.

Raadiokanalile MDR antud intervjuus kordas Merkel oma seisukohta, et lihtsalt ühe rändekoridori sulgemine probleemi ei lahenda.

"Ma isiklikult arvan, et Austria ühepoolne otsus ja need otsused, mis võeti seejärel vastu Balkani riikide poolt, toovad loomulikult kaasa selle, et meile jõuab vähem varjupaigataotlejaid, kuid samas asetavad need Kreeka väga raskesse olukorda," rääkis ta.

"Kui meil ei õnnestu Türgiga kokkulepet saavutada, ei suuda Kreeka kaua enam vastu pidada. Seetõttu pürgin ma tõelise Euroopa Liidu lahenduse poole, mis puudutaks kõiki liikmesriike," rõhutas Merkel.

Austria siseminister Johanna Mikl-Leitner teatas täna omakorda, et Balkani marsruudi sulgemine on püsiv ning uuet saabujate tõrjumiseks on vaja saata järjekindel signaal.

Taani välisminister: Merkel alahindas rändekriisi tagajärgi

Kolmapäeval USA mõttekojas kõne pidanud Taani välisminister Kristian Jensen kritiseeris samuti Merkelit ja ütles, et liidukantsler alahindas eelmisel aastal rändekriisi tegelikku ulatust ehk seda, kui palju inimesi hakkab nn avatud uste poliitika tagajärjel Saksamaa poole liikuma.

Taani ja Rootsi on praeguseks ajutiselt kehtestanud piirikontrolli, et migratsioonivoog kontrolli alla saada, kuid Jenseni hinnangul on kogu probleemi peamiseks põhjuseks nende lõunanaabri halb poliitika ja nõrk planeerimine.

"Ma arvan, et Merkel on üllatunud, kui palju varjupaigataotlejaid Saksamaale tuleb. Ta ilmselt arvas, et see on kriis, mis lihtsalt ühel hetkel läbi saab," sõnas Taani välisminister.

"Mõnikord võiks tal (Merkelil - Toim.) tulla siiski meelde informeerida ja kuulata, sest hoolimata sellest, kui suur ja tugev Saksamaa ka on, ei saa ta otsustada ülejäänud 27 liikmesriigi eest," ütles Jensen.

Merkeli migratsioonipoliitilised otsused on osutunud probleemiks ka Saksamaa sisepoliitikas ning sel nädalavahetusel kolmel liidumaal toimuvatel kohalikel valimistel võib tema erakonda tabada tõsine tagasilöök. See võib tuua kaasa ka selle, et Merkeli asemele kerkib kristlike demokraatide (CDU) etteotsa mõni teine poliitik. Üheks tõenäoliseks mantlipärijaks peetakse näiteks CDU praeguses asejuhti Julia Klöcknerit. Märkimisväärne on ka see, et viimasel ajal on oluliselt kasvatanud toetust immigratsioonikriitilised väikeparteid, mis on varem Saksamaa poliitikas olnud küllaltki marginaalsel positsioonil.

Türgi minister: võtame tagasi vaid need migrandid, kes saabuvad Kreekasse pärast leppe rakendumist

Türgi Euroopa Liidu asjade minister Volkan Bozkir ütles täna, et võimalik kokkulepe Euroopa Liidu ja Türgi vahel ei puuduta neid migrante, kes on juba Kreeka saartele jõudnud, vaid käsitleb ainult neid, kes saabuvad sinna pärast kokkuleppe reaalset rakendumist, vahendas Reuters.

Samuti märkis ta, et Türgi täidab viisavabaduse eelduseks olevad tingimused käesoleva aasta 1. maiks.

Euroopa Liidu ja Türgi tippkohtumine lõppes esmaspäeval Brüsselis lootusrikkalt ning EL juhid loodavad, et tegu oli läbimurdega rändekriisi lahendamisel. Samas on nii Türgi opositsioon kui ka poliitikaeksperdid leppe suhtes üsna skeptilised.

Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli, eesistujariigi Hollandi peaministri Mark Rutte, Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja Donald Tuski ja Türgi peaministri Ahmet Davutoglu osalusel ette valmistatud plaani peamised põhimõtted on järgmised:

1. Kõik Kreeka saartele saabunud migrandid saadetakse edaspidi tagasi Türki ning Türgi võtab nad ka vastu, tagasisaatmise kulud katab EL;

2. Iga Kreekast tagasi saadetud varjupaigataotleja kohta saadab Türgi ametlikult Euroopasse ühe riigi territooriumil asuvas põgenikelaagris elava süürlasest pagulase. Euroopa Liidu liikmesriigid aga leiavad sellele pagulasele omavahel elamiskoha. Liikmesriigid, kes võtavad vastu Türgist saadetud Süüria pagulasi, võivad vastu võtta selle võrra vähem neid põgenikke, keda paigutatakse Euroopa Liidu sees ümber vastavalt varem kokku lepitud kvoodiplaanile;

3. Euroopa Komisjoni hinnangul on varjupaigataotleja tagasisaatmine Türki seaduslik, sest Kreeka ja Türgi vahel on kehtiv tagasisaatmisleping. Kokkuleppe kohaselt peab Kreeka Türgit varjupaigataotlejatele jaoks turvaliseks riigiks;

4. Kui migrandid ja põgenikud märkavad, et Kreekasse saabuvad inimesed saadetakse Türki tagasi, peaks Euroopa Liidu hinnangul senine migratsioonimarsruut ära kaduma;

5. Türgi soovib vastutasuks rohkem raha riigi territooriumil viibivate põgenike toetamiseks - oktoobris lubatud 3 miljardit eurot tuleks kiiremini üle kanda ja väidetavalt on Ankara nõudnud summa suurendamist 6 miljardi euroni . Samuti tahab Ankara, et Euroopa Liidu liitumiskõnelused kiiremini kulgeksid, viisavabadust aga soovitakse juba käesoleva aasta juunis;

6. Euroopa Liidu riigid üritavad nüüd välja selgitada, kust saada lisaraha Türgi põgenikelaagrite toetamiseks. Samuti tuleb teha ettevalmistusi Türgist saadetavate pagulaste vastu võtmiseks. Samuti kaalutakse Türgile viisavabaduse võimaldamist.

Äsjase tulemuse näol on tegu alles väga esialgse kokkuleppega ning selle detailides on kavas kokku leppida järgmisel nädalal ehk 17. kuni 18. märtsini toimuvat korralist Ülemkogu. Viimasest võtab erandkorras osa ka Türgi.

Toimetas
Laur Viirand

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv2-s

foto
MoeKunstiKino Rätsepmeister Yohji Yamamoto (Yohji Yamamoto. Dressmaker, Saksa 2015)
Täna 22:05

Ngo The Chau intiimne portreefilm viimase neljakümne aasta mõjukama ja mõistatuslikuma moelooja, 73-aastase Jaapani oskusmeistri Yohji Yamamoto elust ning tööst. Yamamoto laseb vaatajal heita pilgu kardina taha ja avaldab oma kõige isiklikumaid mõtteid ning tundeid. Film heidab valgust Yamamoto kunstilisele lähenemisele ja loomeprotsessile, vastandades seda tema nägemusega tänapäeva moetööstusest ning suunast, kuhu Jaapan ja kogu maailm on teel.

täna klassikaraadios

foto
Rostrum. Inimhääled instrumentide keskel

Rostrumi sarja viimasel kuulamissessioonil kõlab vokaalile ja instrumentaalkoosseisudele loodud nüüdismuusika. Kuulamisele tulevad lätlase Santa Ratniece segakoorile ja instrumentidele loodud teos "Nada el layli" ning Tšehhi helilooja Vojtech Dlaski "Za bukem" keelpillikvartetile ja häälele ning üldkategoorias soovitatud teoste hulka valitud Bulgaaria helilooja Peter Kerkelovi "Time Études" orkestrile, kahele naiskoorile ja soolohäälele.

R2 aastahiti hääletus