ERR Brüsselis: kompromissi Euroopa uue pagulaspoliitika asjus veel ei paista
Euroopa Komisjoni varjupaigasüsteemi reformiplaan on mitmete Euroopa Parlamendi liikmete sõnul liiga väheambitsioonikas. Samas ületab ettepanekus sisalduv püsiv ümberpaigutamisskeem Visegradi riikide jaoks punase joone.
Euroopa Komisjon tahtis varjupaigasüsteemi reformimiseks debatti ja see on tasapisi käivitumas. Iseasi, kas arutelu toob osapooled teineteisele lähemale või sunnib veelgi sügavamale kaevikusse varjuma. Täna näib kompromiss kauge ja keerulisena, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Slovakkia ja Ungari kaebasid juba möödunud aastal kehtestatud ühekordsed kvoodid Euroopa Liidu kohtusse. Püsiv
ümberpaigutamine on Visegradi riikidele olnud seni punane joon, aga mitte ainult. Ka Balti riigid on siiani püsiva
mehhanismi vastu kindlalt seisnud, kuigi mitte nii häälekalt. Pärast kolmapäevast varjupaigasüsteemi reformi teatist küsis Tšehhi Euroopa asjade riigisekretär Twitteri-postituses retooriliselt: "Kui kaua püüab püüab Komisjon ratsutada surnud hobuse seljas, selle asemel, et töötada asjadega, mis ka päriselt aitaksid?"
Tõsi, Dublini reform on vähemalt teoreetiliselt võimalik ära teha ka Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest üle sõites.
Kvalifitseeritud häälteenamuseks on vaja vähemalt 14 liikmesriigi poolthäält, kes esindavad 65% Euroopa Liidu rahvastikust. Aga Euroopa Liidu tuleviku seisukohalt näib vägisi läbi surutud varjupaigasüsteemi reform umbes sama halb variant kui miljonite kontrollimata sisserändajate läbimarss.
Madalaima ühisnimetaja leidmist ja probleemi vaiba alla pühkimist takistab aga nii Berliini kui ka Euroopa Parlamendi järjekindel nõudmine uute poliitikate järele, mis tagaksid vastutuse jagamise.
"Meil on vaja tõelist Euroopa instrumenti ja peame pidama meeles, et Dublini regulatsioon oli 20. sajandi instrument, mis on nüüdseks läbi kukkunud. Täna on vaid käputäis 28 liikmesriigist, kes menetlevad varjupaigataotlusi. 22-24 riiki teevad väga vähe, aga peaksid tegema palju enam, et saavutada tõeline euroopalik vastutus," rääkis Euroopa Parlamendi rändeküsimuste raportöör Cecilia Wikström.
Mitmed Euroopa Parlamendi saadikud on Komisjoni ettepanekust nördinud, öeldes, et see on liiga väheambitsioonikas.
Eurosaadik Urmas Paet (RE) leiab, et ka Eestile oleks kasulik varjupaigasüsteemi ülevaatamine.
"Kindlasti on vajalik põhimõtteline ja poliitiline kokkulepe Euroopa Liidus, et kui üks või teine riik langeb näiteks suure
põgenikesurve alla, siis teised aitavad. Sest see on ikkagi kõikide, vähemalt Euroopa piiririikide huvides selgelt. Sest, jah, täna on suure surve all mõned Lõuna-Euroopa riigid, aga piiririigina peame me olema valmis ka selleks stsenaariumiks, et kui ükskõik kus ida pool midagi juhtub ja inimesed on sunnitud põgenema. Sellisel juhul kindlasti me vajame teiste Euroopa Liidu riikide abi ja solidaarsust," selgitas Paet.
Toimetaja: Laur Viirand