Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Terror Pariisis – mis saab edasi?
Pariisis toimunud terrorirünnakud sunnivad küsima, mis saab edasi. On päris selge, et sõda Süürias toodab probleeme, mille lahendamisega on nüüd juba väga kiire, märkis ajakirjanik Astrid Kannel saates "Aktuaalne kaamera. Nädal".
Prantsusmaa president François Hollande lubas [pärast reedest terrorit Pariisis] anda terroristidele väärilise vastuse.
"Tahame olla siin koos nendega, kes nägid neid hirmsaid asju, et öelda, et me kavatseme võidelda ja et see võitlus saab olema halastamatu," ütles president Hollande.
Mis see [Pariisi rünnakute eest vastutuse võtnud] ISIS aga üldse on? Organisatsioon? Riik? Kes on need inimesed, kellele vastulöök antakse?
"No eks ISIS on mõnes mõttes arusaadavam struktuur, kui omal ajal oli terrorismivastase sõja põhivaenlane al-Qaeda," ütles julgeolekuekspert Eerik-Niiles Kross. "Neil on täna oma territoorium kontrolli all – Kirde-Süüria ja Põhja-Iraak. See annab peaaegu Euroopa väikeriigi suuruse välja ja nad on seal ehitanud islamistlikku riiki, kus on oma politsei, oma kohtusüsteem, oma sotsiaalhoolekanne. Nad teevad seda kohati paremini kui läbikukkunud keskvalitsused. Lääneriigid teavad ISIS-e juhtkonda väga hästi. Tähelepanuväärne on see, et seda juhtkonda teavad ka kohalikud inimesed. Al-Bagdadi, kes on ISIS-e liider, peab peaaegu avalikult jutlusi."
Kuigi ISIS on võtnud astutuse Pariisi rünnakute eest, pole tegelikult teada, kes täpselt nende terrorirünnakute taga olid, mis tähendab, et lahtiseks jääb ka küsimus, kellele täpselt Prantsuse president oma jõulise vastuse saatma peaks.
"Isegi kui nad olid kohalikud islamistid (ühe kohta on juba teada, et tal oli Prantsusmaa pass), ja võib-olla nad lihtsalt imiteerisid ISIS-st või said sellest innustust või inspiratsiooni, siis ega seal ju lõppkokkuvõttes väga palju vahet ei ole. ISIS-e olemasolu radikaliseerib sedasorti ringkondi täna juba Euroopa jaoks letaalsel määral," rääkis Kross.
Mis saab pärast selliseid rünnakuid Euroopast?
"Pinge vabaduste ja julgeoleku vahel ilmselt kasvab. Teiseks ilmselt surve leida poliitiline või sõjaline lahendus Süüria konfliktile samamoodi kasvab. Ja kolmandaks, ma kardan, et tekib muidugi kiusatus - ja me oleme esimesi märke sellest juba näinud - panna ühte patta terroristid ja pagulased," ütles peaministri nõunik Rein Tammsaar.
"Mille esimesi märke me näeme Poolas, kust tulid uudised, et ollakse seniste kvootide vastu. Selline ksenofoobia, võõraviha ja hirm suureneb veelgi," märkis presidendi julgeolekunõunik Merle Maigre.
"Ilmselt Prantsusmaa roll Süüria konfliktis suureneb, mille võrra ta omakorda väheneb Ukraina konfliktis," arvas Rein Tammsaar. "Võib-olla hakkabki Euroopa nüüd Venemaaga Süürias kootööd tegema ja sellega muutub meiegi julgeolekuolukord."
"Ma nii hirmul selles küsimuses ei oleks. Vaadates tagasi viimasele aastale, kus Euroopa Liit koos USA-ga on näidanud üles muljetavaldavat solidaarsust, mis puutub Vene sanktsioonidesse," tõdes Maigre.
"Kui me vaatame, mida ütles härra Puškov [Venemaa riigiduuma rahvusvaheliste suhete komisjoni esimees - toim.] näiteks, siis, et, see, mis toimus Pariisis, on hind, mida Euroopa maksab USA välispoliitika toetuse eest. Siis ma arvan, et ta selle väljaütlemisega prantslaste ja eurooplaste südameid ei võida."
Kas ei peaks tekkinud olukorras jätmagi Süüria Venemaale? Las võitleb ISIS-ega.
"Probleem on selles, et Venemaa ei ole seni kippunud ISIS-ega võitlema," ütles Kross. "Venemaa pommitab kõike, mis ei ole Assad ega ISIS."
"Lõppkokkuvõttes tekib olukord, kus on valida, kas ISIS või Assad, igasugune mõõdukam opositsioon on maamunalt pühitud ja sellisel juhul tuleb ka läänel valida Assad. Ma usun, et venelastel ja Assadil päeva lõpuks ei ole väga keeruline ka ISIS-ega kokku leppida," lisas Kross.
Siiski võiks arvata, et ka Venemaale oleks parem, kui ISIS-t poleks. On ju Venemaalgi oma moslemiteprobleem ning Putinile hingab kuklasse tšetšeenide liider Ramzan Kadõrov, kelle lojaalsuse hinda ja sisu me ei tea.
"Kadõrov kindlasti on üks suuremaid riskifaktoreid kogu praegusele putinistlikule süsteemile. Kindlasti on seal Kremlis paljudele meestele mõteainet, et mis saab Kadõrovist. Võib ta staadionil õhku lasta, nagu tema isa," rääkis Kross.."Aga kas Venemaa kiirustab ISIS-est lahti saama... ma ei tõttaks seda kinnitama."
Aga võib ka mõelda positiivselt. 11 septembri terroriaktid USA-s ei toonud Al Qaedale seda, mida ta ootas.
"Ja sellele järgnes päris selgelt al-Qaeda allakäik," märkis Tammsaar.
Toimetaja: Heikki Aasaru