EL-i keskkonnaministrid ratifitseerisid Pariisi kliimaleppe

Eiffeli torn mullu novembris Pariisi kliimakonverentsi ajal. (Foto: AFP/Scanpix)
30.09.2016 16:47
Allikas: BNS
Rubriik: Välismaa

Euroopa Liidu keskkonnaministrid ratifitseerisid reedel Pariisi kliimaleppe, tehes võimalikuks selle jõustumise novembris.

"Võit!" kuulutas Prantsuse keskkonnaminister Ségolène Royal Twitteris. Kliimaleppe ratifitseerimise otsus kiideti heaks üksmeelselt.

Järgmisel nädalal on kord Euroopa Parlamendi käes, kes tõenäoliselt samuti lepet toetab.

Pariisi leppele kirjutasid alla rohkem kui 170 maailma riigi juhid, kuid lepe ei jõustu enne, kui selle on ratifitseerinud 55 riiki, mille osakaal üleemaailmsest süsinikuemissioonist on vähemalt 55 protsenti.

Praeguseks on leppe ratifitseerinud 61 riiki, kuid nad annavad vaid 48 protsenti emissioonist.

EL-i ratifitseerimisega ületatakse 55 protsendi künnis.

Toimetas
Karin Koppel

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Doksari Kirstie oma jõulumaa 2, 1/3: Šveits, Saas-Fee (Kirstie's Handmade Christmas, Inglise 2015)
Täna 14:45

Jõulude eel aitab alati pidumeeleolus Kirstie Allsopp taas koguperepühadeks valmistujatel uut inspiratsiooni leida ja ka omavahel loovuses võistelda. Kolmeosalises sarjas külastame esmalt Šveitsi käsitöömeistreid ja samuti vaatame, kuidas kodustel võistkondadel valmivad kõige omanäolisemad jõulupuukaunistused, advendikalendrid ning küpsetised.

täna vikerraadios

foto
Kuula rändajat. Gröönimaa

Sissejuhatav saade Gröönimaa rännusaadete sarjale.
Milline on selle maailma suurima saare loodus ja põlisrahvas?
Gröönimaast jääb suurem osa polaarjoonest põhjapoole. Enamikku saarest katab põhjapoolkera suurim jääkilp.
Saare ametlik keel on grööni keel, mis pärineb lääne-inuiti murdekeelest. Gröönimaa põlisrahvas, inuitid, tegeleb tänaseni peamiselt kalastamise ja küttimisega, nii nagu aastasadu tagasi.

Saate autor on Hendrik Relve. Foto: Gröönimaa jääkilp lennukilt /Hendrik Relve)

R2 aastahiti hääletus