Nastja Pertsjonok: Iisrael seab palestiinlastele vastukäivaid ootusi
Palestiina aladel humanitaar- ja kultuuriprojektidega tegelev Nastja Pertsjonok rääkis, et Iisrael ja tegelikult ka Lääs esitavad palestiinlastele nõudmisi, mis käivad üksteisele vastu. Ühelt poolt soovitakse, et rahumeelsem Fatah oma rivaali Hamasiga läbirääkimisi ei peaks, kuid teisalt kurdetakse, et palestiinlased ei ole ühtsed.
Kava järgi peaksid eelmise aasta juulis alanud Iisraeli-Palestiina rahuläbirääkimised saama lõpliku lahenduse teisipäeval, 29. aprillil. Tegelikult ei ole aga eriti lootust, et seekord aastakümneid kestnud kõnelustega kuhugi jõutakse.
Palestiinlased arutlevad pigem selle üle, kas rahukõnelused võiksid üldse kunagi jõuda Iisraeli okupatsiooni lõppemiseni, rääkis Vikerraadio saatele "Uudis+" MTÜ Ethical Linksi kaudu Eestist pärit inimeste vabatahtlikku tööd Palestiinas organiseeriv Pertsjonok.
"Ühtpidi tahaksin ma öelda, et keegi ei räägi rahukõnelustest enam midagi, sest millest siin rääkida - kasu näiliselt ei ole, mingisugused 20 aastat on need rahukõnelused käinud. Vahepeal on juhtunud see, et asunike arv on kahekordistunud, Jeruusalemmas 15 000 maja maha lammutatud, 10 000 - 15 000 palestiinlast linnast välja aetud ja 440 km seina on ehitatud vahele. Erilist lootust inimestel ei ole," rääkis ta.
"Teistpidi, eks ikka tegelikult räägitakse. Sellest, et kas üldse kunagi võiks midagi muutuda. Rahuläbirääkimised on ju kinnised - mida sa arutad, kui keegi ei tea, mis seal täpselt toimub. Mina ütleksin, et inimesed räägivad pigem igapäevaasjadest, mis on selgelt seotud okupatsiooni situatsiooniga ja sealt jõutakse tavaliselt selleni, et mis siis edasi saab ja kas üldse midagi saab," jätkas Pertsjonok.
Okupatsiooni või survestamist on tema sõnul tunda igal sammul.
"Makrotasandil on see majandus ja see, kuidas kõik asjad käivad läbi Iisraeli. Majandus ei saa areneda, inimesed ei saa liikuda. Igapäevasel tasandil tähendab see seda, et sa saadad lapse kooli ja sa ei tea, kas ta tuleb tagasi, kus parasjagu mingi jama tekib. Kas ta jääb mõnele asunikule jalgu või juhtub sõjavägi kuskil olema. Inimesi võib kinni pidada kuni kuus kuud ilma neile süüdistust esitamata, kusjuures neile võib keelata ka ligipääsu õiguslikule abile. Lapsi võib hoida vanglas põhimõtteliselt samadel tingimustel kui täiskasvanuid," kirjeldas ta.
Ühelt poolt on Palestiina killustatud füüsiliselt - Gaza sektor ja Läänekallas on üksteisest eraldatud ning neid alasi tükeldavad veel omakorda juutide asundused. Lisaks on alad Pertsjonoki sõnul jagatud tsoonideks, lähtuvalt sellest, kes seal korda peab. Iisraeli vastutusalasse jäävatel tsoonidel ei ole näiteks võimalik saada ehitusluba, et oma majale korrust lisada või selle kõrvale midagi ehitada.
Samuti ei soosita Palestiina kahe suurima poliitilise rühmituse - Hamasi ja Fatahi omavahelist koostööd. Kuigi Hamas on püüdnud Iisraeliga läbirääkimiste pidamisest hoiduda, leiab Pertsjonok, et tegelikult oleks ka Hamas valmis rahukõnelustel osalema.
"See on tüüpiline narratiiv, et kuidas peaks Iisrael saama nende kõrval rahulikult elada kui nad ise ei suuda omavahel üksmeelt leida. Aga väljastpoolt tehakse ju omalt poolt kõik võimalik, et nad omavahel läbi ei saaks. Fatahi ja Hamasi vaheline kriis sai alguse 2006. aastal, kui Fatah kaotas valimised ja Hamas võttis sisuliselt Gaza üle. Siis andsid USA ja Euroopa Liit Fatahile raha, et nad oleksid vastukaaluks. Mingis mõttes sai neist marionettvalitsus," ütles ta.
Eile teatasid rivaalitsevad Palestiina rühmitused Fatah ja Hamas Gazas toimunud kohtumise järel osapoolte lepitusest. Iisrael ähvardas seepeale rahukõneluste järgmise kohtumise ära jätta.
"Minul tekib küsimus, et mida siis aetakse taga - kas seda, et palestiinlased oleksid ühtsed või ei oleks ühtsed. Iisrael seab praegu Fatahi valiku ette - kas nemad või meie. See valik ei ole ju võimalik," rääkis Pertsjonok.
Toimetaja: Maarja Roon