Paul Goble: Putini Venemaa langus on mõne aasta küsimus
Kuigi Venemaal on tunda eufooriat seoses agressiooniga Ukraina vastu, juhib president Vladimir Putin oma riiki vastu hukule, leiab Ameerika poliitikaanalüütik Paul Goble.
Intervjuus Leedu Delfile rääkis ta, et ülikõrged reitingud ei tähena seda, et Putin on kõikvõimas. Tema arvates on juba praegu näha, et venemaalased hakkavad tegelikkusest aru saama ja toetavad üha vähem imperialistlikke ideid.
Lääs viskleb aga ikka veel väärtushinnangute ja Vene gaasi ja raha vahel. Lääs on juba korduvalt tõmmanud Putinile ette "punase joone" ning ähvardanud, et Moskva tegevusel Ukrainas on tagajärjed Venemaal. Venemaa režiim aga on juba mitu korda sundinud tõmbama uut "punast joont", kuna ei ole näinud Lääne karmi reageerimist.
Siin on Goble'i sõnul eriline roll Balti riikidel ja Poolal.
"Putin jätkab selle joone liigutamist. Seetõttu on väga tähtis talle näidata, et see on juba vastuvõetamatu. Ta mängib tulega. Ta seab ohtu oma riigi, oma režiimi. Mulle tundub, et ta arvab, et saab hirmutada inimesi teistes riikides samuti, nagu hirmutab oma kodanikke," rääkis Goble.
Tema sõnul peavad Balti riigid ja Poola - endised Nõukogude bloki maad - meenutama jätkuvalt maailmale, millega agressioon võib lõppeda.
Goble arvab, et Putin ei ole praegu tõsisemaks agressiooniks võimeline
Putin on jätkuvalt kahetsenud Nõukogude Liidu kokkuvarisemist. Moskvas on kuulda avaldusi, et endine blokk tuleb taastada. Goble ei arva aga, et Putin on praegu võimeline tõsisemaks agressiooniks.
"Ma ei arva, et ta suudab kaugele minna. Sündmused Ukrainas näitasid, et on võimalik, et teised riigid ei ole valmis Venemaaga sõdima, kuid ukrainlased sõdivad, hukkuvad ja võtavad need territooriumid tagasi. Arvan, et hind, mida Moskva juba tunnetab - nii otse oma "sõjaseikluste" pärast kui ka potentsiaalsete kahjude tõttu, mis on seotud Krimmi ebaseadusliku annekteerimisega -, on niivõrd kõrge, et venemaalased hakkavad üha enam kaugenema mõttest, et impeeriumi taastamine on hea."
Goble'i arvates juhib Putin Venemaad mitte võimsuse, vaid languse poole. Tema sõnul on juba märke sellest, et Venemaa reakodanike toetus imperialistlikule ekspansioonile on alanemas.
"Levada-Tsentr [sõltumatu uuringufirma - toim] avaldas küsitluse, millest selgub, kas venelased arvavad, et Abhaasia ja Lõuna-Osseetia tuleks annekteerida. Hämmastab see, et võrreldes 2008. aastaga on oluliselt vähenenud annekteerimist heakskiitvate kodanike arv. Eriti viimastel aastatel. See viib mind mõttele, et inimesed võivad kuulata loosungeid uuest NSVL-ist jne, Kuid nad ei ole valmis maksma seda hinda, mida Venemaa sel juhul peab maksma. Arvan, et isegi Putin saab aru, et NSVL-i taastamine ei ole see, mida ta suudaks teha, kaotamata oma riiki."
Vene raha on hoob Euroopa mõjutamiseks
Kuigi Ukraina kriis on kestnud juba pool aastat ning Venemaa ei tagane, ei demonstreeri Euroopa riigid veel ühtset positsiooni. Goble nendib, et Putin on enda võimuloleku ajal loonud väga võimsad hoovad paljudes Euroopa riikides.
"Putin on loonud tohutu mõju, kasutades Vene raha, naftat ja gaasi. Lääne-Euroopas on inimesi, kes on valmis talle järele andma."
Analüütiku sõnul on praegu eriti tähtis Balti ja teiste endise Nõukogude bloki riikide positsioon. Ta kiitis Leedut, Lätit, Eestit ja Poolat, kes näitavad selgelt, et Putini agressioonile tuleb vastu seista.
Goble ütles, et USA on võtnud diplomaatilises kokkupõrkes Lääne ja Venemaa vahel liidri rolli, kuid päris rahul ta oma kodumaa tegevusega ei ole.
"Kas me oleme teinud nii palju, nagu isiklikult tahaksin mina? Ei ole. Arvan, et see, mida on teinud Putin, on palju ohtlikum, kui paljudele tundub. Mulle tundub, et me peame vastu võtma palju meetmeid - ja mitte ainult majandussanktsioone - ning näitama, et Venemaa toimimine Ukrainas ja teistes kohtades on vastuvõetamatu, et Venemaa isoleeritakse ja satub halvemasse olukorda, kui ta kurssi ei vaheta."
Ajaloolised vead ei ole julgeolekugarantii
Pärast Krimmi annekteerimist võrreldakse Venemaad avalikult Adolf Hitleri juhitud Saksamaaga. Natside ja NSV Liidu poolt 1939. aastal, enne Teise maailmasõja puhkemist, allkirjastatud pakt Euroopa jagamiseks otsustas paljude, sealhulgas Balti riikide saatuse. Kas on võimalik, et Euroopa kordab 75 aastat tagasi tehtud vigu?
"See, et tehti vigu, ei garanteeri, et need ei kordu. Kuid ma arvan, et väga paljud inimesed saavad sellest ohust väga täpselt aru. Ning arvan, et see fakt, et USA president lendab Tallinna, näitab, et USA ei kavatse Balti riikidele selga pöörata," ütles analüütik.
Balti riigid said Washingtoni ja Moskva suhete murdepunkti põhjuseks
Goble märkis, et ajalooliselt on Balti riigid väga tähtsad. Nimelt Molotovi - Ribbentropi paktiga kinnitatud Eesti, Läti ja Leedu okupatsioon tingis kindla liini USA välispoliitikas.
"Nõukogude okupatsiooni aastail kontsentreerus USA rohkem kui kunagi varem kolmele Balti riigile, viies ellu mittetunnustamispoliitikat, ning tegi selle poliitika suhetes Nõukogude Liiduga keskseks."
Tema sõnul on USA ajaloos juba ammu osutanud suurt tähelepanu Balti riikidele ja nende tulevikule, ning pärast Eesti, Läti ja Leedu iseseisvuse taastamist ei ole see tähelepanu vähenenud.
"Arvestades Putini tegevust Ukrainas, on see suhtumine veel tähtsamaks muutunud," ütles Goble.
Toimetaja: Heikki Aasaru