USA väidab, et sakslased aitasid Vene sõjaväge treenida
USA allikad väidavad, et Saksamaa ettevõte on lepingu alusel aidanud treenida Venemaa sõjaväge.
Viimaste aastate jooksul on mitmed NATO riigid andnud oma panuse Venemaa relvastatud sõjaväe väljaõppesse, praegu on suurema tähelepanu alla sattunud Saksamaa poolne militaarväljaõppe ja kaitsevarustuse pakkuja Rheinmetall, vahendab väljaanne The Daily Beast.
Lääneriike üllatas Ukraina sündmuste käigus Vene erivägede kaasaegne varustus, täiustatud taktika ja operatsioonide turvamine. USA valitsuse ja kongressi juhte üllatas, kuidas Vene erioperatsioonide üksused jõudsid sellisele tasemele nii ruttu ning ilma, et keegi oleks märganud.
2011. aastal Rheinmetalli sõlmitud lepingu järgi pidi firma ehitama 140 miljoni dollari eest võitlussimulatsiooni keskuse Venemaa kaguosas Mulinos.
Kongressi uuringuteenistuse andmete kohaselt sõlmis Rheinmetall lepingu Venemaal riigi omanduses oleva ettevõttega Oboronservis. Lepingu järgi pigi Rheinmetall looma Saksamaa Bundeswehri väljaõppele vastava keskuse, mis oleks maailmas taolistest keskustest kõige kaasaegsem.
Rheinmetall pidi pärast seda projekti tulema veel mitmeid teisi sarnaseid lepinguid, millega sooviti kaasajastada Vene relvastatud vägesid.
Militaarkeskuses oli võimalik treenida 30 000 meest aastas. Kuigi keskus pidi ametlikult valmima alles käesoleva aasta lõpuks, arvavad USA ametnikud, et Saksamaa on seal treeninguid läbi viinud juba viimased neli aastat.
Rheinmetall seisis projekti eest ka veel ajal, mil Venemaa oli Krimmi tunginud. Möödunud kuul suleti firma Saksamaa valitsuse käsul. Arvatakse, et mitmeid taktikalisi manöövreid, mida kasutati Krimmis ja Ukraina piiride lähedal, õpetati just Rheinmetalli militaarkeskuses.
USA senaatori abi märkis, et kõik NATO liitlasriigid peaksid katkestama kõik militaarsuhted Venemaaga vähemalt seniks, kui venelased Ukrainast lahkuvad.
Venemaal on jätkuvalt tihedad majandussuhted NATO liikmesriikidega, iseäranis Saksamaaga. Mõnede arvestuste kohaselt eksportis Saksamaa Venemaale mullu pea 50 miljardi dollari eest kaupu.
Toimetaja: Marju Himma