Leht: vead, mis võivad muuta su häkkerite sihtmärgiks
Kuigi väga vähesed inimesed langevad veel "Nigeeria printsi" petukirjade ohvriks ja klõpsavad kergekäeliselt reklaamidel, mis kutsuvad võitma miljonit dollarit, ei tähenda see, et internetiohud on möödanik.
Möödunud aastal sattus küberrünnaku ohvriks rohkem kui kuus miljonit internetikasutajat. Kuna inimesed on varasemate küberrünnakute tõttu muutunud üha teadlikumaks, on häkkerid edasi liikunud ja püüavad meid rünnata seal, kus me seda kõige vähem oodata oskame, kirjutab ksl.com.
Kuigi me eeldame, et kõik inimesed, keda 2015. aastal küberrünnak tabas, olid tehnoloogia valdkonnast vähem teadlikud kui ülejäänud, siis fakt on see, et paljud neist olid tavalised internetikülastajad, kes teavad veebiturvalisusest nii mõndagi.
Tänapäeval on aga täiendavad ohud ja isegi osad tehnoloogiateadlikumad internetikasutajad loovad enda teadmata küberturbe ohte. Et aidata vältida küberrünnakuid, on ksl.com välja toonud viis peamist viga, mida internetikasutajad tänasel päeval teevad:
1. Paroolide salvestamine veebilehitsejas
Hiljutise uuringu kohaselt hoiavad 59 protsenti inimestest oma paroole regulaarselt veebilehitsejas. Võib küll olla mugav pääseda kergesti ligi enim kasutatud kontodele iga kord kasutajanime ja parooli sisestamata, kuid see toob kaasa ka tõsise veebirünnaku ohu.
Esimene samm on luua parool, mis koosneb numbritest ja sümbolitest ning nii suur- kui väiketähtedest. Samuti on soovitatav kasutada igal veebilehel erinevat parooli. Kui see on tehtud, tuleb aga vältida paroolide säilitamist veebilehitsejas.
2. Lukustatud seadme ostmine
Kasutatud elektroonikaseadmete müük internetis üha levib ja muutub aina kättesaadavamaks. Halb uudis on see, et petturid on hakanud kasutama seda turgu, et meelitada tarbijaid maksma ostetud seadme eest rohkem.
Kui soovid osta internetist kasutatud seadet, siis on tähtis teha kindlaks, et see ei oleks lukustatud. Seda saab iOS ja Androidi seadmete puhul teha erinevalt. iOS seadmete puhul tuleks ka kontrollida, kas eelmise kasutaja iCloudi konto on seadmest eemaldatud. Kui seda pole tehtud, siis tuleks seda ise teha, enne kui seade võidakse lukustada.
3. Krüpteerimata WiFi võrkudesse ühendamine
Häkkerid on hakanud ära kasutama ka sõltuvust avalikest WiFi võrkudest. Seetõttu tuleks hoiduda selliste WiFi ühenduste kasutamisest, mis ei ole parooliga kaitstud. See aitab vältida ka võimalust, et logitakse sisse võrku, mille on seadnud üles häkkerid, et selle kaudu jälgida kasutaja tegevust veebis.
Lisaturvalisust loob see, kui püsida avalikus WiFi võrgus HTTPS lehtedel. Samuti tasuks vältida avalikus WiFi võrgus olles uue tarkvara allalaadimist.
4. Turvaprogrammide tarkvarauuenduste ignoreerimine
Kuigi mõni minut, mis kulub seadme turvatarkvara uuendamiseks, võib tunduda mõne tähtsa töö ajal häiriv, on see seda väärt, kuna takistab küberründajal kasutaja seadmesse pahavara laadimist.
Mida kauem on kasutaja seade ajakohase turvatarkvarata, seda haavatavam ta küberrikkumistele on.
5. E-kirjades veebiaadressidel klõpsamine
Kuigi e-kirjad pankadelt, kommunaalettevõtetelt ja teistelt organisatsioonidelt, mis sisaldavad veebiaadresse, võivad tunduda pärit usaldusväärsetelt allikatelt, ei saa kõigi puhul alati nii kindel olla. Hästi kirjutatud e-kiri, mis paistab olevat saadetud usaldusväärselt allikalt, võib saata kasutajale lingi, mis laadib ta arvutisse pahavara.
Sellise kirja saamisel tasub otsida üles saadetud lingi taga olev tegelik veebileht ja vältida kahtlasele aadressile klõpsamist.
Toimetaja: Merili Nael