Leht: vead, mis võivad muuta su häkkerite sihtmärgiks

(Foto: Pawel Kopczynski/Reuters/Scanpix)
18.05.2016 14:13
Rubriik: Välismaa

Kuigi väga vähesed inimesed langevad veel "Nigeeria printsi" petukirjade ohvriks ja klõpsavad kergekäeliselt reklaamidel, mis kutsuvad võitma miljonit dollarit, ei tähenda see, et internetiohud on möödanik.

Möödunud aastal sattus küberrünnaku ohvriks rohkem kui kuus miljonit internetikasutajat. Kuna inimesed on varasemate küberrünnakute tõttu muutunud üha teadlikumaks, on häkkerid edasi liikunud ja püüavad meid rünnata seal, kus me seda kõige vähem oodata oskame, kirjutab ksl.com.

Kuigi me eeldame, et kõik inimesed, keda 2015. aastal küberrünnak tabas, olid tehnoloogia valdkonnast vähem teadlikud kui ülejäänud, siis fakt on see, et paljud neist olid tavalised internetikülastajad, kes teavad veebiturvalisusest nii mõndagi.

Tänapäeval on aga täiendavad ohud ja isegi osad tehnoloogiateadlikumad internetikasutajad loovad enda teadmata küberturbe ohte. Et aidata vältida küberrünnakuid, on ksl.com välja toonud viis peamist viga, mida internetikasutajad tänasel päeval teevad:

1. Paroolide salvestamine veebilehitsejas

Hiljutise uuringu kohaselt hoiavad 59 protsenti inimestest oma paroole regulaarselt veebilehitsejas. Võib küll olla mugav pääseda kergesti ligi enim kasutatud kontodele iga kord kasutajanime ja parooli sisestamata, kuid see toob kaasa ka tõsise veebirünnaku ohu.

Esimene samm on luua parool, mis koosneb numbritest ja sümbolitest ning nii suur- kui väiketähtedest. Samuti on soovitatav kasutada igal veebilehel erinevat parooli. Kui see on tehtud, tuleb aga vältida paroolide säilitamist veebilehitsejas.

2.  Lukustatud seadme ostmine

Kasutatud elektroonikaseadmete müük internetis üha levib ja muutub aina kättesaadavamaks. Halb uudis on see, et petturid on hakanud kasutama seda turgu, et meelitada tarbijaid maksma ostetud seadme eest rohkem. 

Kui soovid osta internetist kasutatud seadet, siis on tähtis teha kindlaks, et see ei oleks lukustatud. Seda saab iOS ja Androidi seadmete puhul teha erinevalt. iOS seadmete puhul tuleks ka kontrollida, kas eelmise kasutaja iCloudi konto on seadmest eemaldatud. Kui seda pole tehtud, siis tuleks seda ise teha, enne kui seade võidakse lukustada.

3. Krüpteerimata WiFi võrkudesse ühendamine

Häkkerid on hakanud ära kasutama ka sõltuvust avalikest WiFi võrkudest. Seetõttu tuleks hoiduda selliste WiFi ühenduste kasutamisest, mis ei ole parooliga kaitstud. See aitab vältida ka võimalust, et logitakse sisse võrku, mille on seadnud üles häkkerid, et selle kaudu jälgida kasutaja tegevust veebis.

Lisaturvalisust loob see, kui püsida avalikus WiFi võrgus HTTPS lehtedel. Samuti tasuks vältida avalikus WiFi võrgus olles uue tarkvara allalaadimist. 

4. Turvaprogrammide tarkvarauuenduste ignoreerimine

Kuigi mõni minut, mis kulub seadme turvatarkvara uuendamiseks, võib tunduda mõne tähtsa töö ajal häiriv, on see seda väärt, kuna takistab küberründajal kasutaja seadmesse pahavara laadimist.

Mida kauem on kasutaja seade ajakohase turvatarkvarata, seda haavatavam ta küberrikkumistele on.

5. E-kirjades veebiaadressidel klõpsamine 

Kuigi e-kirjad pankadelt, kommunaalettevõtetelt ja teistelt organisatsioonidelt, mis sisaldavad veebiaadresse, võivad tunduda pärit usaldusväärsetelt allikatelt, ei saa kõigi puhul alati nii kindel olla. Hästi kirjutatud e-kiri, mis paistab olevat saadetud usaldusväärselt allikalt, võib saata kasutajale lingi, mis laadib ta arvutisse pahavara.

Sellise kirja saamisel tasub otsida üles saadetud lingi taga olev tegelik veebileht ja vältida kahtlasele aadressile klõpsamist.

Toimetas
Merili Nael

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Doksari Kirstie oma jõulumaa 2, 1/3: Šveits, Saas-Fee (Kirstie's Handmade Christmas, Inglise 2015)
Täna 14:45

Jõulude eel aitab alati pidumeeleolus Kirstie Allsopp taas koguperepühadeks valmistujatel uut inspiratsiooni leida ja ka omavahel loovuses võistelda. Kolmeosalises sarjas külastame esmalt Šveitsi käsitöömeistreid ja samuti vaatame, kuidas kodustel võistkondadel valmivad kõige omanäolisemad jõulupuukaunistused, advendikalendrid ning küpsetised.

täna vikerraadios

foto
Kuula rändajat. Gröönimaa

Sissejuhatav saade Gröönimaa rännusaadete sarjale.
Milline on selle maailma suurima saare loodus ja põlisrahvas?
Gröönimaast jääb suurem osa polaarjoonest põhjapoole. Enamikku saarest katab põhjapoolkera suurim jääkilp.
Saare ametlik keel on grööni keel, mis pärineb lääne-inuiti murdekeelest. Gröönimaa põlisrahvas, inuitid, tegeleb tänaseni peamiselt kalastamise ja küttimisega, nii nagu aastasadu tagasi.

Saate autor on Hendrik Relve. Foto: Gröönimaa jääkilp lennukilt /Hendrik Relve)

R2 aastahiti hääletus