USA eelvalimistel saatis edu Clintonit ja Trumpi, Sanders sai üllatusvõidu
USA presidendivalimiste eelvalimistel saatis teisipäeval demokraatide seas edu eksvälisminister Hillary Clintonit ja vabariiklaste leeris ärimees Donald Trumpi.
Kinnisvaramagnaat Donald Trump võitis kolmes osariigis - Michiganis, Mississippis ja Hawaiil - ning jätkab seega liidrina. Ted Cruzil õnnestus võita Idahos, vahendasid BNS, BBC ja CNN.
Tõsine tagasilöök tabas eile Flordia senaatorit Marco Rubiot, sest Michiganis ja Mississippis jäi ta lausa neljandale kohale Ohio kuberneri John Kasichi järel. 15. märtsil toimuvad olulised eelvalimised tema koduosariigis ning need peab ta nii enda kui ka Trumpi vastu koondunud partei juhtkonna huve arvestades võitma. Paraku näitavad viimased arvamusküsitlused, et Trump on ka Floridas kõige tõenäolisemaks võitjaks.
Seega on osutumas tõeks analüütikute prognoosid, et erakonna ainsaks võimaluseks Trumpi peatada on kujunemas Ted Cruz, kes on aga samuti olnud partei peavoolu jaoks problemaatiliseks poliitikuks.
Trump ütles pärast eelvalimiste võitu kahes osariigis, et mitte kunagi pole kulutatud rohkem raha millelegi, kui tema kandidatuuri nurjamisele. "Neil ei läinud hästi," ütles Trump konkurentide kohta. "Täna tegi hea tulemuse vaid üks inimene: Donald Trump," sõnas ta.
Cruz on aga kutsunud Kasichit ja Rubiot kõrvale astuma, et Trumpi vastasleer saaks koonduda ühe kandidaadi taha. Kasich ütles teisipäeval, et on rahul oma esinemisega Michiganis ja loodab võtta järgmisel nädalal koduosariigis Ohios valimisvõidu.
Demokraatide seas suutis Vermonti senaator Bernie Sanders tõusta Michiganis esikohale, kuid üldarvestuses suurendas edumaad siiski Mississippis võitjaks tulnud endine välisminister Hillary Clinton. Samas on Clintoni jaoks tegu siiski ebaõnnestumisega, sest võidu korral oleks ta võinud oma edumaad oluliselt rohkem suurendada. Sandersi võit Michiganis oli üllatav, sest kõik arvamusküsitlused olid prognoosinud Clintoni võitu.
Analüütikud märgivad, et finantsringkondade vastu protestival Sandersil on õnnestunud koguda tööstuspiirkondade valge töölisklassi seas poolehoidjaid ning seega võib ta Ohios, Illinois's ja Wisconsinis Clintonile arvatust tugevamat vastupanu osutada.
Kogutud delegaatide arv
Vabariiklased hääletasid neljas osariigis. Michiganis, Mississippis ja Hawaii osariigis võitis Trump, Idahos oli võidukas Cruz.
Trumpil on praeguse seisuga 446 delegaati, järgnevad Cruz 347 ja Rubio 151 delegaadiga. Ohio kuberneril John Kasichil on 54 delegaati ning eelmisel nädalal kandideerimisest loobumisest teatanud Ben carsonil oli 8 delegaadi toetus. Vabariiklaste presidendikandidaadiks saamiseks on vaja 1237 delegaadi toetust.
Demokraatlikul parteil olid eelvalmised kahes osariigis: Mississippis võitis Clinton, Michiganis Sanders.
Clintonil on nüüdseks 1221 delegaati Sandersi 571 vastu. Võiduks tuleb koguda 2383 delegaadi toetus.
Clinton on nüüdseks võitnud demokraatide eelvalimised 13 ja Trump vabariiklaste eelvalimised 15 osariigis.
Järgmine oluline päev on 15. märts. Nii vabariiklased kui ka demokraadid hääletavad siis Floridas, Illinois's, Missouris, Põhja-Carolinas ja Ohios. Tegemist on kõige tähtsama päevaga Rubio ja Kasichi jaoks, kes loodavad igal juhul võita oma koduosariikides, - vastavalt Floridas ja Ohios.
Eelvalimiste eesmärgiks on delegaatide kogumine
Eelvalimistel on kandidaatide eesmärgiks võita endale osariikide delegaate ehk partei liikmeid, kes lubavad kandidaati toetada juulikuus toimuval parteikongressil, kui kinnitatakse lõplikult partei presidendikandidaat. Ehk mida rohkem võidetud osariike, seda rohkem ka delegaate. Superdelegaatideks aga kutsutakse partei mõjukaid poliitikuid, näiteks piirkondlikke juhte ja rahvasaadikuid.
Lisaks osariigi võitjale saavad mõnes osariigis delegaate ka tugevale teisele ja kolmandale kohale jõudnud kandidaadid. Protsess, kuidas delegaate täpsemalt jagatakse, on nii kahes erakonnas kui ka igas osariigis mõnevõrra erinev. Samuti on erinevatel delegaatidel erinev vabadus otsustada, kelle poolt ikkagi parteikongressil hääletada.
Vabariiklaste parteikongress toimub 18. - 21. juulini, demokraatide oma 25. - 28. juulini. Presidendivalimised leiavad aset käesoleva aasta 8. novembril.
Toimetaja: Marek Kuul, Laur Viirand