Clinton ja Trump pidasid maha tulise teledebati
USA demokraatide ja vabariiklaste presidendikandidaadid Hillary Clinton ja Donald Trump pidasid esmaspäeval maha tulise debati, milles üritasid avaldada muljet kümnetele miljonitele USA valijatele.
Clinton üritas kohe algusest näidata oma vabariiklasest rivaali kui reaalsustajuta valetajat, kes ütleb valituks saamiseks "hulle asju".
"Sa elad omaenda reaalsuses," lausus 68-aastane demokraat ning süüdistas Trumpi oma poliitilise karjääri rajamises "rassistlikule valele". Kandidaat pidas silmas vandenõuteooriat, milles asetati küsimärgi alla president Barack Obama USA-kodakondsus.
Clinton vihjas korduvalt oma kogemusele, üritas näidata poliitika detailide haldamise oskust ja kujutada end mõistuse häälena ning endise välisministrina, kes mõistab maailma.
Trump, kes seisab silmitsi küsimustega tema sobivusest presidendiametisse, alustas debatti tavalisest tagasihoidlikumal toonil, kuid asus peatselt pealetungile ning hakkas segama Clintoni sõnavõtte.
Telekuulsusest ärimees Trump tembeldas Clintoni "tüüpiliseks poliitikuks". "Ainult räägib ega tegutse. Kõlab hästi, aga ei tööta," lausus kandidaat. "Lubage mul öelda, et Hillaryl on kogemusi, kuid see kogemuste pagas on kehv."
Trump ei üllatanud
Trump võttis debatil populistist riiukuke positsiooni, kasutades teravaid solvanguid ning üritades muljet avaldada poliitilises klassis pettunud ja muutust soovivatele valijatele.
Vabariiklaste kandidaat nõudis endiselt välisministrilt, esimeselt leedilt ja USA senaatorilt Clintonilt aru tema poliitilise karjääri kohta. "Oled teinud seda juba 30 aastat. Miks sa mõtled nendele lahendustele alles nüüd?"
Clinton süüdistas Trumpi tema ärikarjääri jooksul väikeettevõtjate "tüssamises". Lisaks nõudis ta Trumpilt maksuandmete avaldamist. Clintoni hinnangul tähendab Trumpi esitatud majandusplatvorm sisuliselt USA ajaloo "kõige äärmuslikumat" lubadust rikaste maksukoormuse vähendamiseks.
Trump lubas väljastada oma maksuandmed, "kui ta (Clinton) väljastab oma kustutatud 33 000 e-kirja". Trump vihjas Clintoni erameiliserverile, mida viimane kasutas välisministrina.
Debatt toimus Manhattani lähistel Hofstra ülikoolis Long Islandil ning seda võõrustas NBC uudisteankur Lester Holt.
Küsitlus andis võidu Clintonile
Kuigi debati alguses tundus heitlus tasavägine, siis selle edenedes hakkas Trump endast välja minema. Ühel hetkel väitis ta, et ainult temal on USA presidendiks olemiseks sobiv temperament ning publik puhkes naerma.
Telekanal CNN küsitles debati järel 521 valijat, kellest 62 protsenti pidasid debati võitjaks Clintonit ja 27 protsenti Trumpi.
2016. aasta presidendivalimiste esimese debati olulisust tõstab asjaolu, et kuus nädalat enne valimisi on pole Clintonil ega Trumpil teineteise ees selget edu.
Clintonist võib saada riigi esimene naispresident, samas kui Trump võib saavutada USA poliitilise ajaloo suurima üllatuse.
Vaidlus USA majanduse üle
Clinton ja Trump vaidlesid töökohtade loomise üle USA-s. "Ma toon töökohad tagasi, sina ei suuda töökohti tagasi tuua," sõnas Trump oma rivaalile.
"Ma tean, et sa elad omaenda reaalsuses, kuid need pole faktid," sõnas Clinton pärast seda, kui Trump kommenteeris Clintoni toetust Vaikse ookeani ülesele kaubandusleppele (TPP).
Trumpi presidentuuriga kaasneksid kõige suuremad maksuvabastused kõige rikkama protsendi rahvastiku jaoks ajaloos, sõnas Clinton.
"See ei ole, kuidas me majanduskasvu loome," lisas endine välisminister.
"Meie töökohad kaovad riigist. Nad lähevad Mehhikosse ja teistesse riikidesse. Vaata, mida Hiina teeb meie riigiga," ütles Trump. "Nad devalveerivad oma valuutat ning mitte keegi meie valitsuses ei võitle nendega," ütles ta.
Ebatõenäoliseim vs pädevaim kandidaat
Kui Trump oma kampaaniat 2015. aasta juunis alustas, siis kihlveokontorid pidasid tema võidu tõenäosuseks 1/100 ning ta naerdi välja. Järgnevate kuudejooksul suutis 70-aastane Trump ületada süüdistused seksismis ja kitsarinnalisuses ning seljatas vabariiklaste eelvalimistel kõik oma vastased.
Nüüd on reaalne võimalus, et temast saab 20. jaanuaril Ühendriikide 45. president.
Tema suurim nõrkus võib olla asjaolu, et teda peetakse poliitilistes küsimuste sisulise külje poolelt võhikuks.
Clinton seevastu on ehk kõige kvalifitseeritum presidendikandidaat pärast George Bush vanemat või Dwight Eisenhowerit. Tal on suur organisatsiooniline eelis ja rohkem raha ning tema toetus on pisut suurem nii üleriigiliselt kui ka osariikides. Samas on ta jätkuvalt väga ebapopulaarne - ainult 40 protsenti valijatest suhtub temasse soosivalt.
Viimastel kahtedel presidendivalimistel toetas Barack Obamat suur hulk noori, mustanahalisi, latiinosid ja Aasia-ameeriklasi. Clintoni kampaania pole suutnud sarnast elevust neis gruppides tekitada.
Ainult 47 protsenti 18-34-aastastest valijatest kavatseb sel korral hääletama minna. Kui Obama esimest korda ametisse valiti, siis oli näitaja 74 protsenti.
Phew. In any rational universe, Hillary won hands down. But.... #debatenight #Debates2016
— Timothy Garton Ash (@fromTGA) September 27, 2016
Lot of TV pundits arguing that Trump blew the debate. But worth bearing in mind that everyone said that after Republican debates and he won.
— Demetri Sevastopulo (@Dimi) September 27, 2016
Debati sisu täismahus tekstina on loetav SIIT.
Allikas: BNS/ERR