Jäärats: EL-Türgi leppe oluliseks osaks on inimsmugeldajate mahasurumine (1)

Video
9.03.2016 11:05
Rubriik: Välismaa

Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Klen Jääratsi sõnul on üheks Euroopa Liidu ja Türgi migratsioonialase kokkuleppe eesmärgiks suruda maha organiseeritud kuritegevuse poolt korraldatud inimsmugeldamine.

"Peamine, mida üritatakse saavutada selle kõrval, et lihtsalt sellist ebaseaduslikku rännet takistada, on suruda alla inimsmugeldajate võrgustike, kõikvõimalike vahendajate ja organiseeritud kuritegevuse kasumid. Et liikuda sinnapoole, kus siis ränne oleks rohkem seaduslik, kontrollitav ja sisaldaks ka seda, et avalikkus tunneks ennast sellega mugavalt, mitte see, mida me täna teleekraanidelt näha võime. Küsimus ei olegi olnud rände nullpunkti viimises," selgitas Jäärats ETV hommikusaates "Terevisioon".

Ametnik lisas, et paljud teemad, millest äsja Brüsselis räägiti, olid laual juba eelmise aasta oktoobris ning mingit suurt kannapööret seega ei sündinud. Järgmise 10 päeva jooksul peab seega Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk leidma täpsemad lahendused ja võimalused edasi liikuda.

Küsimusele, kas Türgi saabus Euroopa Liidult välja pressima ning kas Euroopa on rändekriisi ajal sunnitud Ankara probleemidele - näiteks inimõiguste küsimuses - läbi sõrmede vaatama, vastas Jäärats, et Türgi on ilmselgelt kasutanud seda võimalust selleks, et liitumisprotsessi Euroopa Liiduga kiirendada.

"Kui me räägime liitumisläbirääkimistest, siis on selge, et siin ei ole niivõrd võib-olla küsimus läbirääkimiste peatükkides endis, kuivõrd selles, et taustal on mingid muud protsessid, nagu näiteks Küprose saare ühendamine, ja selge on see, et sellise üleöö kahetunnise kohtumisega ei saa muuta seda tüüpi protsesse. Küprosel on tulemas valimised, protsess saare ühendamise üle on väidetavalt ikkagi juba lõppjärgus. Ja viisaküsimus ikkagi ei tähenda nüüd seda, et me unustame need nõudmised ära - Türgil tuleb siis selle võrra kiiremini täita need nõudmised. Meie arvamus on alati olnud, et liitumisläbirääkimiste protsess on parem võimalus Türgiga dialoogi pidamiseks, sealhulgas siis ka õigusriigi ja inimõiguste üle, mis on üks nendest keerulisematest peatükkidest," rääkis ta.

Jäärats sõnas, et praegusel hetkel ei ole näha, et äsjaste arengute valguses oleks vaja teha uusi otsuseid kuidagi Eesti pagulaspoliitika kontekstis. "Me alustame seda aastat sellest lähtepunktist, et me oleme kõigest ümber paigutanud 600 inimest. Me oleme teinud otsuse 160 000 inimese üle Euroopa Liidu ümber paigutamiseks, pluss siis veel 20 000 kolmandatest riikidest. Põhimõtteliselt ma usun, et on tekkinud arusaam, et kui me neid numbreid natuke ümber mängime ja suudame selle skeemiga alustada, saame ka vaadata, kas see üldse tegelikult tööle hakkab," ütles ta.

Toimetas
Laur Viirand

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Muusikadokk Soul Power, 2/4: Kuldsed aastad (Prantsuse/Saksa 2013)
Täna 22:35

On souli kuldaeg. Motowni toodang on vallutanud Ameerika ja jõuab Inglismaale. Mustanahaliste kodanikuõiguste liikumine lööb käed sõjavastase hipiliikumisega. Ees ootavad suured muutused.

täna klassikaraadios

foto
Ringhääling 90. Anekdoote ja tõsijutte Estonia teatrist
Eredaid helihetki arhiivist. Anekdoote ja tõestisündinud jutte Estonia teatrist räägivad estoonlased Alfred Mering, Paul Mägi, Eva Meil, Sophie Sooäär ja Eri Klas. Saate toimetas Edgar Selberg. Saade oli esmakordselt eetris 3. jaanuaril 1967.

R2 aastahiti hääletus