Kalm: Teheran vahetas tuumaambitsioonid naftaekspordi vastu
Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse nooremteaduri Helga Kalmu hinnangul tõi Teheran oma tuumaprogrammi ohvriks, kuna märkimisväärne osa riigivaradest ning naftaekspordist on külmutatud ning seetõttu on nii Iraani kaitsevõime arendamine kui ka riigi välispoliitiliste eesmärkide saavutamine Lähis-Idas olnud tugevalt pärsitud.
Kalm nõustus väitega, et Teheran tõi oma tuumaambitsioonid ohvriks, sest riik soovis taastada naftaekspordi ning sellest saadavad tulud. "Üks põhjus on ka see, et nende varad on rahvusvaheliselt külmutatud ja nad saavad ligipääsu nendele ning seetõttu kasvab nende riigieelarve 100 miljardi dollari võrra," ütles Kalm Vikerraadio saates "Uudis+".
Tema sõnul loodavad lääneriigid, et majandussanktsioonide kadumisega ja elujärje paranemisega kasvab ka vähem agressiivse ning modernsema maailmavaatega keskklassi mõju Teherani poliitikale. "Lõpp kokkuvõttes viib see positiivsete muutusteni Iraani siseriiklikus olukorras," väitis Kalm, kes aga nentis, et taolist muutust ei saa oodata kohe.
"Loodetakse, et kui inimeste elujärg muutub paremaks, väheneb ka nende radikaalsus," ütles Helga Kalm. Tema arvates ei saa see juhtuda aasta või kahe jooksul, vaid tegemist on pikaajalise ühiskondliku protsessiga.
Leppega seotud kontrollmehhanism on paika pandud järgmiseks 20 aastaks. "Selles perspektiivis loodetakse, et Iraan loobub oma tuumarelva ambitsioonidest ja muutub ka mõistlikumaks," sõnas Kalm.
Võidurelvastumine oleks muutnud Lähis-Ida veelgi ebastabiilsemaks
Samas on Teheran juba kinnitanud, et suur osa juurde tulevast rahalisest ressursist suunatakse kaitsevõime arendamisse, kuid Kalmu hinnangul oleks ilma leppeta olnud regiooni saatus veelgi ebakindlam, kuna Iraani tuumaprogramm, mis oleks võinud hea tahtmise juures edukalt lõppeda ning anda Teheranile tuumarelva.
"Peame arvestama alternatiiviga, et niigi ebastabiilses regioonis oleks toimunud tuumarelvadega seotud võidurelvastumine," rääkis Kalm, kes lisas, et pärast Iraani tuumariigiks saamist oleks kindlasti sama võimekust soovinud ka Türgi, Saudi Araabia ja teised, kes tunnevad end Teherani ambitsioonidest ohustatuna.
"See regioon on niivõrd ebastabiilne, et kui sinna lisada tuumarelvad, siis muutuks piirkond märksa ohtlikumaks," ütles kaitseekspert.
Ühendriigid saavad Iraani ohjeldada relvaekspordiga
Helga Kalmu hinnangul on nüüd, kus Iraanil rohkem vahendeid, et moderniseerida oma relvajõudusid, oluline USA toetus ja relvaeksport oma liitlastele. Ühendriikide toetuse abil peaksid Washingtoni liitlased Lähis-Idas saavutama tehnoloogilise eelise Iraani üle.
"Kui USA liitlaste relvastus on tehnoloogiliselt parem, siis on ka nende turvatunne suurem ning väheneb risk, et Iraan kedagi otseselt ründab," arvas kaitseuuringute keskuse nooremteadur.
Kalmu sõnul on juba praegu näha, et Saudi Araabia ja Iraani vahel toimub juba praegu võimuvõitlus. Seetõttu on tema arvates raske ette ennustada, kas Teheran soovib tekitada uusi täismahus sõjalisi konflikte või mõjutab relvastusse panustamine Iraani vastuhakku Islamiriigi laienemisele.
Viinis ei soovitud muuta Teherani välispoliitilist kurssi
Samuti nentis kaitseuuringute keskuse nooremteadur, et Iraani tuumalepe ei mõjuta kuidagi Teherani suhteid organisatsioonidega ja riikidega, mida paljud suurriigid peavad terroristlikeks.
"Need on kaks täiesti lahus asja," nentis Kalm, kes märkis, et Iraani kõrgeim juht ajatollah Ali Khamenei tegi juba avalduse, et riik ei plaani tuumaleppe sõlmimise tõttu oma välispoliitilist kurssi muuta.
Helga Kalmu arvates ei taotlenud Viinis sõlmitud lepe Iraani välispoliitika muutumist. "Tuumaleppega proovitakse kontrollida Teherani tuumaprogrammi arenguid ja vältida seda, et riik arendaks endale tuumarelva," ütles Kalm, kes lisas, et see on tänaseks saavutatud.
Märke tuumarelva arendamisest 24 päevaga ära ei peida
Iraan peab leppe kohaselt peatama kahe kolmandiku tsentrifuugide töö ja suur osa juba rikastatud uraanist ning plutooniumist eksporditakse. Samuti ehitatakse palju tuumarelvade arendamiseks vajalikust taristust ümber ja näiteks ühest tuumajaamast saab üldse teaduskeskus.
Kogu protsessi hakkab kontrollima aatomienergia agentuur, mis teavitab riiki ette kontrollreididest. See aga pole Kalmu sõnul päris see, mida Ühendriikide läbirääkijad soovisid.
"Obama soovis algselt, et agentuur saaks teha pistelisi ning ette hoiatamata kontrolle, kuid praegu peab agentuur saatma kontrollipalve, millele Iraan vastab 24 päeva jooksul," rääkis Kalm, kes leidis, et paljudele võib tunduda 24-päevane ooteaeg pikk, kuid tema sõnul ei suudaks ükski riik taolise ajaga märke agressiivsest tuumaprogrammist varjata.
"Kui peaks ilmnema, et Iraan siiski rikub tuumaleppe tingimusi, siis on paigas mehhanismid, mille abil sanktsioonid kiiresti taastuvad," kinnitas kaitseuuringute keskuse ekspert.
Toimetaja: Allan Rajavee