Vershbow: NATO aitab kriisi korral tõenäoliselt Soomet
NATO aitaks tõenäoliselt Läänemerel puhkeva kriisi korral Soomet, vahendas Yle alliansi asepeasekretäri Alexander Vershbow usutlust Soome meediale.
Vershbow ütles intervjuus Lännen Mediale, et Soome ja Rootsi saaksid osaleda NATO juhitavates vastusammudes kriisile ning saaksid kriisi korral ka alliansi abi.
"Kriis Balti piirkonnas võib mõjutada nii NATO liikmesriike kui ka Soomet," sõnas NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi asetäitja. "NATO võib otsustada vastata kriisile liitlasi kaitstes ning lähedast partnerit aidates."
Otsus Soomet aidata sõltuks konkreetsetest oludest ning vajaks NATO liikmesmaade üksmeelt, lausus Vershbow, lisades, et NATO ja Soome on arendanud välja sedavõrd lähedased koostöösuhted, et NATO riigid tahaksid kriisi korral Soomet mingil viisil aidata.
Soome liitus 1994. aastal NATO rahupartnerlusprogrammiga (PfP), mis võimaldab Helsingil paluda kriisi korral NATO-lt konsultatsioone.
Vershbow sõnul kutsuks NATO sellises olukorras kiiresti kokku kriisikohtumise. Oktoobris ametist lahkuv USA endine abikaitseminister ütles, et Soomel ja Rootsil oleks õigus, ent mitte kohustus, osaleda NATO juhitavates vastusammudes kriisile Läänemere piirkonnas.
Vershbow sõnul peavad NATO ja Soome esindajad juba praegu regulaarseid konsultatsioone. Soome ja Rootsi korraldavad ühisõppusi ning koostavad ühiseid ohuhinnanguid Läänemere piirkonnas, ütles ta.
NATO asepeasekretär kommenteeris usutluses ka Venemaa tuumastrateegiat. "Alates sissetungist Krimmi poolsaarele näib, et Venemaa toetub üha rohkem tuumarelvadele. Venemaa on astunud demonstratiivseid samme, harjutades õppustel olukordi, milles nad kasutaksid tuumarelvi."
Vershbow sõnul teeb Venemaa seda poliitilise sõnumi saatmiseks ning oma naaberriikide avalikuks hirmutamiseks.
NATO peasekretäri asetäitja sõnul kasutaks Venemaa musta stsenaariumi järgi tuumarelvi taktikalise kauplemishoovana Balti piirkonnas. Vershbow ei usu enda sõnul siiski, et see teoks saab.
Soome kaitseminister Jussi Niinistö ütles ajalehele Kaleva, et Soome ei saa rajada riigikaitset NATO-le, vahendas Yle.
"Tuleb teha selge vahe NATO liikmesuse ja konsultatsiooni vahele, mida Vershbow mainis. Soome on sõjaliste blokkide väline riik, millel on riiklik ja iseseisev kaitsevõime," lausus kaitseminister.
Niinistö sõnul ei ole partnerlusel NATO-ga kriisiolukorras suurt tähtsust. "Võtke näiteks Ukraina, kellel on samuti NATO-ga partnerluslepe," sõnas ta.
Toimetaja: Laur Viirand
Allikas: BNS