ERR Idomeni laagris: Kreeka valitsust süüdistatakse tegevusetuses, põgenikud aga loodavad endiselt Saksamaale jõuda
ERR-i korrespondent Johannes Tralla käis Kreekas Makedoonia piiri lähistel asuvas Idomeni põgenikelaagris. Tugev kriitika on tabanud Kreeka valitsust, keda süüdistatakse nii tegevusetuses kui ka otseselt vastutuses sellise olukorra tekkimise eest, vahendas ETV saade "Välisilm".
Christos on 83-aastane. Kogu ta elu on möödunud siin, 130 elanikuga Idomeni külas. Ta on näinud II maailmasõda, Kreeka kodusõda, okupatsiooni ja nälga. "Aga midagi sellist pole ma kunagi näinud," ütles ta, viibates üle katuste koduterrassilt paistvale humanitaarkriisile küla põldudel.
Telgid, mis on ajutiseks koduks 12 000 kuni 15 000 põgenikule, on püstitatud ümbruskonna madalaimasse punkti, kuhu kogunev vesi ujutab paratamatult telgid üle, seletas Christos emotsionaalselt.
"Aasta või poolteist aastat tagasi ütlesin ma, et asi läheb siin palju hullemaks. Ja nii läkski. Riik ei teinud mitte midagi!" rõhutas ta.
Mõned külaelanikud kardavad põgenikke, tunnistas Christos, kuid lisas, et tema peab oma kohuseks põgenikke aidata. Ta avab oma kodu uksed peredele, kes soovivad sooja veega pesta või keha kinnitada.
"Mõned külaelanikud arvavad, et peaksime minema kurtma, sest põgenikud tulid meie põldudele ja varastasid meie kanu. Ma küsisin - kui paljudest kanadest te räägite? Ühest või kahest? Kah mõni asi! Inimesed ei tule meie kodudesse, kui me neid ei ava. Me peame neid aitama!" rääkis ta.
Sajad inimesed aitavadki. Abiorganisatsioon Piirideta Arstid ehitavad vettinud põldudele veekindlaid narivooditega telke, et naised ja lapsed ei peaks magama mudas. Maltal paikneva Euroopa varjupaigaküsimuste tugiameti töötajad jagavad ümberpaigutamise avaldusi, millesse suurem osa suhtub üsna umbusklikult. Kõikjalt on kohale sõitnud vabatahtlikud meedikud, kes hoolitsevad esmaabi andmise eest. Vabatahtlikud keedavad iga päev valmis umbes kolm tonni suppi.
Pisike Idomeni küla asub Põhja-Kreekas, Makedoonia piiril. Kaart: Google Maps
"Ma arvan, et see on katastroof. See on poliitiline katastroof, mida siin näete. Ma loodan, et võim suudab midagi teha, et see jama lõppeks. Me võime teha suppi ja anda neile riideid, aga saame teha väga vähe," kommenteeris Saksamaalt saabunud vabatahtlik Stefan.
Kreeka ajakirjaniku Christina arvates on sellele, miks valitsus midagi ette ei võta, selgitus olemas. "Esiteks nad on võimetud, teiseks teavad nad, et nad on selle siin põhjustanud. Neil oli avatud piiride poliitika. Neil oli naeruväärne idee, et nad saavad Euroopalt välja pressida öeldes, et saadame džihadiste. Nad ei osanud ennustada, et äkki jäävad põgenikud siia, kui piirid kinni pannakse," lausus ta.
Kuna küttepuid ja muud korralikku lõkkematerjali siin just ülearu palju ei ole, visatakse tulle ka prügi. See aga tekitab kogu põgenikelaagri kohale kirbe suitsuhaisu nii, et üsna raske on hingata.
Nädalavahetusel ilmuvad laagri juurde bussid. Need, kes on mudas ootamisest väsinud, viiakse linnadesse. Kreeka siseminister ütles, et loodab laagri tühjendada nädalaga. Aga paljud ei taha lahkuda, sest loodetakse peatset piiride avamist.
Süüriast pärit Wissam kirjeldas, kuidas ISIS-e võitlejad lõikavad tema kodulinnas Palmyras inimestel päid maha ja mängivad nendega jalgpalli. Linn, kus ISIS lasi esmalt õhku arhitektuurimälestised, on nüüd Süüria valitsusvägede ja vene lennukite pommide all praktiliselt hävitatud.
Wissam põgenes esmalt Türki, kus ta kogus Euroopasse reisiks üheksa kuud raha. "Türgis on raske elada. Meil oli maja, aga see oli nii kallis, mina töötasin, mu õde ja mu vend, kogu pere töötas. "Ma ei taha minna Türki tagasi. Ma ei lähe tagasi," rõhutas ta.
Küsimusele, kas ta on kaalunud ka mõnd teist Euroopa riiki, sest Saksamaa ei saa kõiki vastu võtta, ei osanud Wissam kindlat vastust anda. "Ma tean, aga mulle öeldi, et Saksamaa piirid pole kinni, ainult tee on kinni. Kui Saksamaa tahab inimesed vastu võtta, tuleb lihtsalt teed vahetada," rääkis ta.
Toimetaja: Laur Viirand