Ukraina nõunik: keegi ei saa Venemaad nii palju mõjutada kui meie
Ukraina presidendi Petro Porošenko nõunik Igor Smeško sõnul pole maailmas olemas ühtegi teist rahvast, mis võiks muuta Vene rahva mõtlemist nii palju kui ukrainlased.
Lennart Meri konverentsi peamisteks teemadeks olid Venemaa agressiivne poliitika ja Ukraina. Mida edusammudest Ukraina teemal ka ei räägita, fakt on paraku see, et Krimm on okupeeritud ning selle tagasisaamisest väga palju isegi enam ei kõnelda, vahendas ETV saade "Välisilm".
"Ma arvan, et see oli viga. See on minu isiklik arvamus. Kui me oleksime võidelnud Krimmis, meil ei oleks praegu probleeme Donetskis ja Luganskis. Aga me oleme oma õppetunni õppinud," ütles Ukraina presidendi nõunik Igor Smeško.
Piiri Venemaaga Kiiev Ida-Ukrainas ei kontrolli ehk siis nn Donetski Rahvavabariigis võib toimuda mis tahes.
"Separatistide toetamine toimub peaaegu iga päev: laskemoon, sõjatehnika. Käib nende jõudude roteerumine," nentis Smeško.
Lääs karistab Venemaad sanktsioonidega. Venemaa on justkui ja ei ole justkui ka katastroofi äärel. Kokkukukkumise asemel toetavad venemaalased varasemast võib-olla veelgi enam oma presidenti ning viimasel on lihtne sellist rahvast lõa otsas hoida.
Oodatud majanduslikku efekti sanktsioonid aga Putini eksnõuniku Andrei Illarionovi hinnangul kaasa ei too, kuna on mõttetult nõrgad.
"Need Lääne sanktsioonid on üpriski mõttetud. Nad on väga piiratud, jäänud väga hiljaks, väga selektiivsed, ebaefektiivsed. Nad avaldavad mõju vaid üksikutele inimestele, keda need sanktsioonid otseselt puudutavad. Mõningad kodanikud, kes ei saa külastada oma villat Šveitsis või Sardiinia randadel päikest võtta, või et kellegi abikaasad ei saa osta Milanos..., nende jaoks on see muidugi väga valuline," rääkis ta.
"See on nagu selline mäng, kus Lääne liidrid mängivad Vene liidritega. Mäng neljal käel. Ühed teevad näo, et kehtestatakse sanktsioonid, teised teevad näo, et nad kannatavad," lisas Illarionov.
Separatistid Ida-Ukrainas on selgelt välja öelnud, et nemad peavad endale kuuluvaks kogu Donbassi, mis tähendab, et neil tuleks justkui vallutada veel väga suur ala. On avaldatud ka arvamust, et ega Venemaa enne ei jäta, kui on enda kontrolli alla saanud kogu Ukraina.
"Ma olen elukutseline sõjaväelane. Riigis, mis on meid rünnanud, on 148 miljonit inimest. Meil on 48 miljonit. Nii et üks kolmele. Okupeerida Ukrainat, teoreetiliselt on see võimalik, teha seda mingil osal. Mäletate, pärast Teist maailmasõda, maailma suurim armee, Punaarmee, võitles Ukraina vastupanuarmeega meie riigi lääneosas veel kümme aastat pärast sõda. Võita partisanisõda Ukrainas on võimatu," lausus nõunik Smeško.
Kuidas saada aga enda poolele need inimesed Ida-Ukrainas, kes siiralt toetavad separatiste?
"Lihtsalt näidata, kui erinevad on elustandardid, julgeolek ja demokraatia okupeeritud territooriumil ja mujal Ukrainas," vastas Smeško.
Venemaa presidendi Vladimir Putiniga seoses on räägitud ka tema manipuleerimisest rahvaga kiriku kaudu. On ka avaldatud arvamust, et Putin ise on muutunud sügavalt usklikuks.
Andrei Illarionovi hinnangul ei ole siin mõtet rääkida Vene õigeusust, vaid fundamentalismist. Erinevus al-Qaidaga on tema arvates selles, et Vene õigeusu fundamentalistidel on olemas oma suur riik.
"Ja mitte mingi lihtne riik, vaid tõsine riik. Suur riik, suurte ressurssidega. Omab armeed, relvastust, omab tuumarelva. Ja see eristabki meie õigeusklikku al-Qaidat väikesest nõrgast islami al-Qaidast," nentis ta.
Illarionovi arvates on Venemaa langenud seisu, millest väljatulek saab olema pikaajaline protsess. Mingeid revolutsioone ei tule. Taas kord peab kõigepealt surema Brežnev, siis Andropov, Tšernenko ning võimule tulema Gorbatšov. Põhimõtteliselt võib aga võti, mis Venemaa tema koomast kiiremini välja tõmbab, peituda just Ukrainas. Juhul, kui Ukraina õnnestub.
"Pole olemas ühtegi teist rahvast maailmas, mis võiks muuta Vene rahva mõtlemist nii palju kui meie. Ongi ainult üks maa, mis andis neile kunagi riikluse, mis andis neile kristluse. See on Ukraina," sõnas Igor Smeško lõpetuseks.
Toimetaja: Laur Viirand