Ecuador esitab Assange'i küsitleda soovivatele Rootsi uurijatele vastuvõetamatuid tingimusi
Tingimused, mille täitmist Ecuador nõuab Rootsi prokuröridelt, kes tahavad Ecuadori Londoni saatkonnas küsitleda Julian Assange'i seoses tema kahtlustamisega seksuaalkuritegudes, ei ole Rootsi seaduste järgi lubatud, rääkisid täna Rootsi justiitsministeeriumi ametnikud.
Uurimine on veninud ja mõned aegumistähtajad lähenevad, kuid uurijad ei pääse ennast Ecuadori saatkonnas varjava Wikileaksi asutaja juurde, vahendas The Local.
Nad esitasid Ecuadorile palve 44-aastase Assange'i küsitlemiseks juunis. Assange, kes on ennast saatkonnas varjanud alates 2012. aastast, et vältida väljaandmist Rootsile väidetava vägistamise ja seksuaalse väärkohtlemise pärast, eitab neid süüdistusi ägedalt. Rootsi uurijate pääsu tema juurde on seni takistatud menetluslikel põhjustel ning mõlemad riigid süüdistavad viivituse pärast teineteist.
"Nõudmised on täielikult vastuolus meie õiguspõhimõtetega," ütles täna uudisteagentuurile TT justiitsministeeriumis Cecilia Riddselius. "Assange'i küsitlemise tingimusena on nad [Ecuador] nõudnud erikokkulepet, milles Rootsi tunnistaks Assange'i varjupaigastaatust. Kuid valitsus ei saa sellist kohustust võtta, sest selle üle, kas isikul on või ei ole õigust varjupaigale, otsustab migratsiooniamet."
Riddselius rääkis, et Rootsi prokurörid on sel suvel Londonis käinud, kuid Ecuadori saatkonda ei ole neid lastud, kuna Rootsi ei ole nõustunud Ecuadori tingimustega, mille hulka kuulub ka lubadus mitte saata Assange'i välja USA-sse.
"Rootsi õigusaktid ei võimalda sellise garantii ennetavat andmist," ütles ta.
Kaks kergemat süüdistust Assange'i suhtes aeguvad 13. ja 18. augustil ning seejärel jääb püsima vaid süüdistus vägistamises.
Rootsi väljastas Assange'i vahistamismääruse 2010. aastal, kui üks rootslanna oli väitnud, et mees vägistas ta, ja teine süüdistas teda seksuaalses ründes.
Austraallane ei ole nõus Rootsi minema, kuna kardab, et sealt saadetakse ta Ameerika Ühendriikidesse, kus on pooleli uurimine WikiLeaksi poolt 2010. aastal avaldatud 500 000 salastatud dokumendi Afganistani ja Iraagi sõja kohta ja 250 000 diplomaatilise dokumendi asjus, mis heitsid Washingtonile halba varju.
Toimetaja: Heikki Aasaru