ERR Riias: lätlastes süveneb pessimism riigi ja toimetuleku suhtes
Läti elanike seas süveneb pessimism riigi arengu ja pere majandusliku toimetuleku suhtes, näitab äsjane Läti baromeetri uuring. Sotsioloogide hinnangul pole hoiakutes suuri muutusi toonud ka viimased parlamendivalimised, sest võimu jagavad samad poliitilised erakonnad.
Uuringufirma SKDS on Läti baromeetrit koostanud palju aastaid ja selle järgi on negatiivne meeleolu rahva seas süvenemas. Viimase uuringu järgi, mille tellis Baltic International Bank, peab Läti üldist arengusuunda õigeks vaid 29 protsenti küsitletuist ja koguni pool vastanuist arvab, et Läti liigub valel kursil, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Veel aasta eest oli nende vastanute hulk, kes leidsid, et Läti arengusuund on õige, pisut suurem kui praegu. Teiste sõnadega näeme, et viimase aasta jooksul on depressiivsed meeleolud süvenenud," selgitas uuringufirma SKDS juht Arnis Kaktinš.
Läti elanike suure nurina põhjus on sotsioloogide arvates see, et valimistest valimistesse on võimul samad politiilised jõud ja otsustajaiks samad inimesed. Suure osa parlamendist moodustab vene taustaga Koosmeel, keda aga valitsusse ei soovita.Teise osa mängivad ülejäänud parteid lihtsalt omavahel ümber.
Kuigi viimastel valimistel pääses seimi ka paar uut erakonda, pole rahvas neist erilist kasu näinud. Nii hääbus ka ekspresident Valdis Zatlersi loodud Reformipartei.
Balti riike omavahel võrreldes on Lätis usaldus poliitikute vastu olnud aastaid madalam kui näiteks Eestis.
"Viimastel valimistel soovisid valijad muutusi, mida nad ootavad. Kui inimene läheb valima ja hääletab ühe või teise partei poolt, soovides uusi suundi, siis Läti olukorras juhtub erakondliku jaotuse tõttu nii, et võimule jäävad ikka samad vanad poliitikud, kes olid seni," ütles Kaktinš.
Enda toimetulekut ja majandusolukorda hindab samuti negatiivselt üle poole küsitletuist. Vaid 9 protsenti arvab, et ses suhtes läheb oma pere jaoks midagi paremaks.
"Kui küsime, kuidas hindate oma rahalist olukorda, vastatakse, et mitte väga hästi ega halvasti, vaid keskmiselt. Oma toimetulekut peab aga halvaks iga kolmas Läti elanik. See on ikka päris suur hulk," tõdes Kaktinš.
Järgmine tõehetk Läti poliitikute jaoks võiks ju olla tuleva aasta kohalikud valimised, kuid sotsioloogid ei usu, et need rahvast väga palju optimistlikumaks muudavad.
Toimetaja: Merili Nael