Varjupaigataotluste arv Euroopa Liidus on langenud, kõige vähem taotlusi esitati Eestis

Uus varjupaigataotlejate majutuskeskus Hollandis (Foto: AFP/Scanpix)
17.06.2016 10:30
Rubriik: Välismaa

Käesoleva aasta esimeses kvartalis esitas Euroopa Liidu liikmesriikidele esimest korda varjupaigataotluse umbes 287 000 inimest, mida on 33% vähem kui eelmise aasta esimeses kvartalis, selgub Eurostati ülevaatest. Eesti, kus nimetatud perioodil palus varjupaika vaid 5 inimest, on taotluste poolest Euroopas viimasel kohal.

Endiselt esitatakse taotlusi kõige rohkem Süüria kodanike poolt, kes moodustavad taotlejatest kolmandiku, selgub ülevaatest ja EUobserverist.

Järgnevad Iraagi ja Afganistani kodanikud, kummastki riigist on taotlejaid umbes 35 000. Kokku moodustavad nende kolme riigi kodanikud 60% kõigist esmase varjupaigataotluse esitanud isikutest.

Kõige rohkem varjupaigataotlusi esitati Saksamaal, kuhu on alates eelmise aasta suvest saabunud rohkem kui miljon migranti. Saksa võimudele esitas kolme esimese kuuga varjupaigataotluse 175 000 inimest. Saksamaal tehtud taotlused moodustavad Euroopa Liidu esmataotlustest 61%.

Järgnevad Itaalia (22 300 taotlust), Prantsusmaa (18 000), Austria (13 900) ja Suurbritannia (10 100).

Põhjamaades aga on märgata varjupaigataotluste järsku vähenemist. Rootsis, kus eelmise aasta sügisel kehtestati Taani piiril kontroll, langes varjupaigataotluste arv 91%. Soomes langes taotluste arv omakorda 85%, Taanis 74%.

Taotluste arvu märkimisväärset langust on märgata ka Hollandis (72%) ja Belgias (70%).

Austrias, kus samuti kehtestati Schengeni sisepiiril piirikontroll, langes taotluste arv 55%.

Käesoleva aasta esimeses kvartalis esitati EL-i riikidest kõige vähem varjupaigataotlusi Eestis, kus varjupaika palus vaid 5 Venemaa kodanikku. Eestist koha võrra kõrgemal oli Slovakkia, kus esitati 15 varjupaigataotlust. Lätis oli taotlejaid 30, Leedus 35.

Võrreldes riigi rahvaarvuga oli 2016. aasta esimeses kvartalis esmakordseid varjupaigataotlejaid kõige rohkem Saksamaal (2155 taotlust miljoni elaniku kohta), Austrias (1619), Maltal (904), Luksemburgis (888), Rootsis (790), Küprosel (749) ja Ungaris (693).

Kõige vähem taotlejaid oli vastavalt Slovakkias (3 taotlust miljoni inimese kohta), Eestis (4), Rumeenias (11), Leedus (13), Portugalis (14) ja Lätis (16).

Lisaks esmastele varjupaigataotlustele tuleb liikmesriikide migratsiooniametnike töökoormust arvestades ära märkida ka pooleliolevad varjupaigamenetlused, mida märtsi seisuga oli Euroopa Liidus kokku üle miljoni. Aasta varem oli see arv umbes 560 000. Kõige rohkem pooleli varjupaigamenetlusi oli Saksamaal (473 000, mis on 47% koguarvust), Rootsis (147 300), Austrias (84 500), Itaalias (60 000) ja Prantsusmaal (42 900).

Toimetas
Laur Viirand

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Loodusdokk Looduse tantsumeistrid, 1/2: Tants armastuse nimel (Nature's Greatest Dancers, Inglise 2015)
Täna 18:40

Kaheosalise sarja esimeses osas võetakse vaatluse alla loomade käitumine romantika jahil. Nende liigutustes on kadestamisväärset rütmitaju, laitmatut ajastust ja sünnipärast graatsiat. Jääb mulje, et nad otsekui tantsiksid. Kuid erinevalt inimestest teenib iga hüpe, pööre ja keerutus kindlat eesmärki. Värvikasse seltskonda kuuluvad uhke sulestikuga paradiisilinnud, vöödilise sabaga kattad ehk kassleemurid ja sõjakunste valdav lehekonn.

täna vikerraadios

foto
Ma elan siin. Portugaallane Edgar Duarte

Portugali rahvusest Edgar Duarte on elus mitmeid kordi kolinud. Ta sündis Saksamaal, kuhu vanemad olid omal ajal parema töö pärast kolinud. Kui noormees sai seitsmeteistkümne aastaseks, otsustasid vanemad Portugali tagasi kolida ja elu sujus jälle kenasti. Edgar sai kodust kaasa teadmise, et elus tuleb olla töökas, aus ja sihikindel. Ühe tööreisi käigus kohtus ta Eestist pärit neiuga ja noored armusid.

R2 aastahiti hääletus