Analüütikute sõnul on Venemaa ja Lääne pinged jõudnud ohtliku vastasseisuni

Video
11.10.2016 21:40
Rubriik: Välismaa

Analüütiku ja ajakirjaniku Fjodor Lukjanovi hinnangul on jõudnud pinged Venemaa ja Lääne vahel ohtliku vastasseisuni, mis võib lõppeda relvakonfliktiga.

Venemaa president Vladimir Putin ei sõida tuleval nädalal Pariisi kohtuma Prantsusmaa kolleegi Francois Hollande'iga, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Prantsusmaa presidendi pressiteenistuse andmeil ei soovi Putin Hollande'iga kohtuda süveneva Süüria kriisi tingimustes. Hollande'i sõnul võib kohtumise korraldada millal iganes ning kohtumine on asendamatu, hoolimata kahe riigi suurtest erimeelsustest Süüria osas.

Venemaal tuuakse välja, et kuigi Süüria-teemaline kohtumine jääb ära, kohtub Venemaa riigipea siiski tõenäoliselt Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina liidritega Berliinis, et arutada Ukraina temaatikat nn Normandia formaadis.

"Juba see fakt, et kohtumine tõenäoliselt toimub, näitab, et on, mida arutada, on kokkupuutepunktid, seisukohad, mida Venemaa, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina võivad lähendada. Süüria küsimuses niisuguseid seisukohti ei ole, sellepärast see tippkohtumine ei toimunudki. Need on erinevad lood - on Ukraina ja on Süüria. Venemaa saab kokku leppida Läänega Ukraina teemal, aga mitte Süüria teemal ja vastupidi," kommenteeris poliitilise konjunktuuri keskuse asedirektor Oleg Ignatov.

Venemaa eksperdid hoiatasid Brüsselis, et pinged Venemaa ja Lääne vahel on jõudnud ohtliku vastasseisuni, mis võib lõppeda relvakonfliktiga, isegi kui kumbki seda ei soovi.

Kõige vahetum oht valitseb Aleppos, kus Moskva on lubanud alla tulistada USA ja selle liitlaste lennukid, kui viimased peaksid korraldama õhurünnakuid.

Ent kokkupõrgeteni võivad viia ka täiendavad sanktsioonid, hoiatas välispoliitikaekspert ja ajakirjanik Fjodor Lukjanov. Tema sõnul lootis Moskva, et Venemaa vastaseid sanktsioone leevendatakse aasta lõpus, aga sündmuste areng Süürias kustutab selle lootuse.

"Parima stsenaariumi korral jäävad sanktsioonid samaks. Halvima stsenaariumi puhul kehtestataks USA initsiatiivil kurnavad sanktsioonid nagu need, mis pandi peale Iraanile 2010-2015. See tähendab, et vastasseis Lääne ja Venemaa vahel viiakse märksa kõrgemale tasemele. Nagu Venemaa peaminister Dmitri Medvedev juba 2014. aastal ütles, siis Iraani stiilis sanktsioone, näiteks Venemaa väljalülitamist SWIFT pangandussüsteemist, tõlgendataks Moskvas sõjategevusena ja sellele järgneksid sobivad vastusammud. Nii et ma olen olukorra suhtes üsna pessimistlik," selgitas Lukjanov.

Tralla: pole tõenäoline, et Venemaa rahvusvahelise kriminaalkohtu ette astuks 

ERR-i korrespondent Brüsselis Johannes Tralla rääkis "Aktuaalsele kaamerale", et arutelud sanktsioonide üle on käinud viimase aasta vältel ning põhiline osa Venemaa vastastest majandussanktsioonidest kehtivad järgmise aasta jaanuari lõpuni. Tema sõnul arutatakse nende pikendamist detsembris.

Tralla sõnul on mõni liikmesriik pikalt soovinud, et majandusliku koostöö taastamise nimel Venemaaga võiks arutada sanktsioonide leevendamist.

"Kuigi need peaksid puudutama konkreetselt Minski rahulepingu täitmisest tulenevaid sanktsioone, ei ole nende riikide diplomaatidel viimaste sündmuste valguses, mida oleme näinud Süürias, kindlasti lihtne oma kolleege veenda, et Venemaaga peaks hakkama suhteid normaliseerima," rääkis Tralla.

Vastumeetmeid Süürias toimunud väidetavatele sõjakuritegudele ei ole Tralla sõnul Brüsselis ametlikult veel arutatud.

"Pikalt olla selle vastu olnud Saksamaa, aga ma kuulsin täna, et diplomaatide seas on teatavat "jää sulamist", et Berliin, Pariis ja London on omavahel pidamas läbirääkimisi, et tegelikult peaks Euroopa Liit ka mingi vastuse Süürias toimunud sündmustele andma. Nii et me võime lähinädalatel, miks mitte oktoobri lõpus toimuval ülemkogul kuulda, milliseid vastusamme Euroopa Liit Venemaa tegevusele Süürias plaanib," lisas ta.

Prantsusmaa välisminister Jean-Marc Ayrault nõuab rahvusvaheliselt kriminaalkohtult juurdluse algatamist Venemaa võimalike sõjakuritegude asjus Süürias.

Tralla sõnul võib Ayrault' väljaütlemist vaadata pigem Prantsusmaa lähenevate presidendivalimiste valguses.

Ta selgitas, et ei Venemaa ega Süüria pole ratifitseerinud Rooma statuuti, mis on eeldus selleks, et kuuluda rahvusvahelise kriminaalkohtu jurisdiktsiooni alla.

"Rahvusvaheline kriminaalkohus saaks uuirmise algatada ka juhul, kui ÜRO julgeolekunõukogu ühehäälselt seda sooviks, aga teadagi on seal Venemaal vetoõigus, nii et ma ei pea seda väga tõenäoliseks, et Venemaa rahvusvahelise kriminaalkohtu ette astuda võiks," lisas Tralla.

Toimetas
Merili Nael

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Pidulik advendikontsert Dresdeni Frauenkirches (From the Frauenkirche Dresden- Festive Advent Concert, Saksa 2015)
Täna 14:30

Traditsioonilisel advendikontserdil astuvad üles sopran Sonja Jončeva, bass-bariton Luca Pisaroni ja organist Samuel Kummer. Ettekandele tulevad J. S. Bachi, C. M. von Weberi, F. M. Bartholdy, S. Seideli ja teiste heliloojate teosed. Dirigent Donald Runnicles. Konsert salvestati 2015. aastal.

täna klassikaraadios

foto
Kontserdisaalis: Kalle Randalu Tallinna Kammerorkestriga

Pühapäeval, 4. detsembril kell 16 on eetris ülekanne pidukontserdist: pianist Kalle Randalu tähistab ümmargust sünnipäeva koos kauaaegse lavapartneri, Tallinna Kammerorkestriga ja oma muusikutest laste ja sõpradega.

R2 aastahiti hääletus