Eesti koos liitlastega kutsub EL-i üles täitma Gruusiale antud viisalubadust

(Foto: Reuters/Scanpix)
10.06.2016 15:08
Rubriik: Välismaa

Viie Euroopa Liidu liikmesriigi - nende seas ka Eesti - sise- ja välisministrid saatsid eile Euroopa Liidu välisteenistusele ja eesistujariik Hollandi esindajatele kirja, milles kutsusid üles andma Gruusiale viisavabadust kõige varasemal võimalikul hetkel.

Balti riikide, Bulgaaria ja Rumeenia ministrite arvates on kaalul Euroopa Liidu tõsiseltvõetavus ja usaldusväärsus ning et Gruusiale antud lubadusest tuleb kinni pidada, vahendas EUobserver.

Kirjas rõhutatakse, et Gruusia on täitnud kõik viisavabaduse eelduseks olevad tingimused ning et "nüüd on meie kord täita oma osa kokkuleppest". Ministrid avaldasid lootust, et selles küsimuses saavutatakse kokkulepe 20. juunil toimuval välisministrite kohtumisel.

"Iga viivitus otsustamisel õõnestaks meie tõsiseltvõetavust ning mõjuks negatiivselt Euroopa integratsiooniga seotud reformiprotsessidele, nii Gruusias kui ka teistes partnerriikides," kirjutasid ministrid.

Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia asusid Gruusia viisalihtsustuse teemal viivitama

Üleeile Brüsselis toimunud Euroopa Liidu suursaadikute kohtumisel oli Saksamaa esindaja vastu Gruusiale viisalihtsustuse võimaldamisele ning sai selles küsimus tuge ka Prantsusmaalt ja Itaalialt, kirjutas EUobserver eile.

Artiklis nenditakse, et olukorda jälgib tähelepanelikult ja murega ka Ukraina, kellel on samuti soov peagi Euroopa Liiduga viisavabadus saavutada.

Euroopa Komisjon teatas juba märtsi alguses, et Gruusia on viisalihtsustuse eelduseks olevad tingimused täitnud. Ukraina puhul anti samast seisukohast teada 20. aprillil, kuid kummagi riigi puhul EL-i liikmesriigid veel ametlikku heakskiitu andnud.

Samal päeval, kui suursaadikud teemat arutasid, oli Brüsselis positiivse otsuse nimel tööd tegemas ka Gruusia president Giorgi Margvelašvili. Euroopa pealinnu on osaliselt samal põhjusel külastamas ka Ukraina välisminister Pavlo Klimkin - eile oli ta Eestis.

Diplomaatiliste allikate sõnul põhjendab Berliin oma arvamust sellega, et Saksamaa avalikkus on viimasel ajal mures Gruusiast pärit kuritegelike grupeeringute poolt korraldatud korterivarguste seeria pärast. Seega peaks Saksamaa arvates Euroopa Komisjon enne selgitama, kui palju esineb sarnaseid juhtumeid teistes liikmesriikides ning alles pärast seda saab viisalihtsustusele rohelist tuld näidata.

Samuti leidis Saksamaa, et enne otsust peaks Euroopa Parlament ratifitseerima EL-i siseministrite poolt kokku lepitud viisavabaduse peatamise mehhanismis.

Euroopa Liidu siseministrid arutavad viisadega seotud teemasid homme, välisministrid aga 20. juunil.

Kolmapäevasel suursaadikute kohtumisel kõlanud seisukohad aga tähendavad, et enne suvist pikka pausi ei õnnestu Gruusial viisavabadust saada, sest eelduseks on nii liikmesriikide kui ka europarlamendi heakskiit - ainult tingimuste täitmisest ei piisa.

"Iga kord, kui me oleme üritanud selles küsimuses kokkuleppele jõuda, on mingi erinev asi ette tulnud. Seekord oli selleks kuritegevus. Kuid kas see saab tõesti tegelik põhjus olla?" küsis üks Saksamaa seisukohta kommenteerinud diplomaat.

Ukraina jälgib tähelepanelikult

Gruusia küsimust jälgitakse tähelepanelikult ka Kiievis, sest Ukraina viisavabaduse asjus kohtuvad EL-i diplomaadid 14. juunil.

Ühe allika sõnul on Saksamaa seisukohal, et Ukraina viisavabaduseks pole aeg veel küps, sest riigis on "ebastabiilne poliitiline keskkond" ning "sealt tuleb juba praegu palju inimesi Euroopasse".

President Margvelašvili oli EUobserverile antud intervjuus optimistlik ja avaldas lootust, et Gruusia saab viisavabaduse enne oktoobris toimuvaid valimisi.

Riigipea sõnul on suurem osa Gruusia elanikest praegu EL-i toetajad, kuid viisavabaduse läbikukkumine aitaks Venemaa-meelsetel väikeerakondadel kindlasti oma toetusnumbreid suurendada. Seega vajavad kõik läänemeelsed jõud viisavabadust enne valimisi.

Kuritegevust ei pea Gruusia president tõsiseltvõetavaks põhjenduseks, sest tema sõnul näitab ka Saksamaa enda statistika, et Gruusia kodanikud on välisriikidest pärit kurjategijate edetabelis tagantpoolt eelviimasel kohal. Sellest, miks Saksamaa endiselt Gruusiale viisavabaduse võimaldamisele vastu on, president Margvelašvili aru ei saa ja leiab, et viisavabadust puudutavate lubaduste murdmine kahjustaks Euroopa Liidu mainet ja usaldusväärsust idapoolsete partnerite silmis palju laiemalt.

"Milles on probleem?"

Euroopa Liidu diplomaadid leiavad, et Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia seisukohad võivad tekitada pingeid ka liikmesriikide endi vahel.

"Enamus leiab, et viisarežiimi leevendamine Gruusia puhul peaks jätkuma. Kuid kahtlevad liikmesriigid on paraku kõige suuremad ja seega on nende sõnadel kaalu," selgitas üks allikas.

"Ida-Euroopa riigid, eriti Balti riigid, tahavad, et viisaküsimus kiiremas korras lahendatud saaks. Nad räägivad, et kui me Gruusiale viisavabadust ei anna, hakatakse seal Venemaa suunas vaatama," rääkis teine allikas.

Seega soovivad teise 25 liikmesriigi ministrid reedel Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia käest teada, "milles on probleem".

Küsimuse välisministrite lauale viimist ajas ka Eesti

Eesti alalise esindajana Euroopa Liidu juures töötav suursaadik Matti Maasikas kirjutas kolmapäeval oma blogis, et blokeeriv vähemus on nimetatud küsimuses koos ka juriidiliselt, vaid ka poliitiliselt - ehk koosolekul liitus Saksamaa ja Prantsusmaaga ka Itaalia.

"EL-is püütakse alati konsensuse poole niikaua kui saab ja kahe suurema liikmesriigi vastu midagi hääletama hakata on nagunii üliraske ette kujutada. Meie oleme vahepeal teinud seda, et nõudnud Gruusia viisavabaduse arutamist ka 20. juunil välisasjade nõukogus – tegu on ka välispoliitilise küsimusega, kuna kaalul on EL-i maine, lubadus hakkab täitmata jääma. See välisministrite ette viimine vastalistele muidugi ei meeldi, aga mis sest," kirjutas Maasikas.

Toimetas
Laur Viirand

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Doksari Kirstie oma jõulumaa 2, 1/3: Šveits, Saas-Fee (Kirstie's Handmade Christmas, Inglise 2015)
Täna 14:45

Jõulude eel aitab alati pidumeeleolus Kirstie Allsopp taas koguperepühadeks valmistujatel uut inspiratsiooni leida ja ka omavahel loovuses võistelda. Kolmeosalises sarjas külastame esmalt Šveitsi käsitöömeistreid ja samuti vaatame, kuidas kodustel võistkondadel valmivad kõige omanäolisemad jõulupuukaunistused, advendikalendrid ning küpsetised.

täna vikerraadios

foto
Kuula rändajat. Gröönimaa

Sissejuhatav saade Gröönimaa rännusaadete sarjale.
Milline on selle maailma suurima saare loodus ja põlisrahvas?
Gröönimaast jääb suurem osa polaarjoonest põhjapoole. Enamikku saarest katab põhjapoolkera suurim jääkilp.
Saare ametlik keel on grööni keel, mis pärineb lääne-inuiti murdekeelest. Gröönimaa põlisrahvas, inuitid, tegeleb tänaseni peamiselt kalastamise ja küttimisega, nii nagu aastasadu tagasi.

Saate autor on Hendrik Relve. Foto: Gröönimaa jääkilp lennukilt /Hendrik Relve)

R2 aastahiti hääletus