Britid saadavad Eestisse muljetavaldava üksuse: relvastuses on droonid, tankid ja soomukid
Suurbritannia teatas, et saadab kevadel Eestisse muljetavaldava sõjalise üksuse, kuhu kuuluvad lisaks 800 sõdurile ka tankid ja droonid. Tegemist on sammuga, millega viiakse ellu käesoleva aasta suvel Varssavis toimunud NATO tippkohtumisel heaks kiidetud plaani paigutada Ida-Euroopa liikmesriikidesse senisest rohkem üksusi.
Briti kaitseminister Michael Fallon selgitas, et üksused saabuvad 2017. aasta kevadel ning nendega koos tulevad Eestisse ka Prantsusmaa ja Taani üksused, kirjutas ajaleht Wall Street Journal.
Ministri sõnul hakkavad Briti pataljoni relvastuse hulgas olema tõenäoliselt taktikalised droonid, tankid Challenger 2 ja jalaväe lahingumasinad Warrior. "Pataljon on oma olemuselt kaitseotstarbeline, kuid sellel on täielik lahinguvalmidus," rõhutas ta.
NATO liidrid kiitsid juulis heaks nelja umbes tuhandemehelise rahvusvahelise pataljoni paigutamise igasse Balti riiki ja Poolasse. Igal pataljoni hakkab juhtima üks riik, mida ametlikes dokumentides nimetatakse raamriigiks. Eesti puhul on raamriigiks Suurbritannia, Lätis Kanada, Leedus Saksamaa ja Poolas USA.
Kolmapäeval kogunevad Brüsselis NATO kaitseministrid ning eeldatavalt avaldavad ka Saksamaa, USA ja Kanada täpsemat informatsiooni oma üksuste koosseisu ja relvastuse kohta.
Falloni sõnul soovib NATO hästi relvastatud raskete soomusüksuste saatmisega Balti regiooni näidata, et mitte ainult ei üritata väikeste üksuste paigutamisega tagada kogu alliansi seotust, vaid saadetavatel üksustel on ka reaalne võimekus selle territooriumi kaitsmises osaleda.
"Küsimuses on kahes asjas: toetuse kinnitamises ja selles, et seda tuleb teha märkimisväärse kohaloleku ja heidutusega. See ei ole lihtsalt trip-wire... See on tõsine sõjaline kohalolek," lausus ta.
Kohtumine Venemaaga ei saa olla business as usual
NATO kaitseministrid kohtuvad ajal, kui suhted Venemaaga on väga pingelised ning Moskva on paigutanud tuumavõimekusega raketisüsteemid Iskander ning astunud jõulisi sõjalisi samme Süürias. USA on omalt poolt paigutamas veel iseseisvalt piirkonda NATO toeks üksusi - näiteks Poolas paiknevad soomusüksused käivad rotatsiooni alusel ka teistes idapoolsetes liikmesriikideks, samuti sai käesoleval kinnituse umbes 300 merejalaväelase paigutamine Norrasse.
"Me eeldame püsivat väljakutset idast, Venemaa poolt seoses tema sõjalise tegevusega," nentis USA suursaadik NATO juures Douglas Lute kommentaariks.
Samas on NATO liikmesriigid avaldanud soovi, et korraldataks järjekordne NATO-Vene nõukogu, mis on peamiseks konsultatsioonivahendiks alliansi ja Moskva vahel.
Kui osa liikmeid sooviks dialoogi heidutusmeetmete tasakaalustamiseks suurendada, siis teised riigid on skeptilised, et sellised diskussioonid väga vilja kannavad. "Me peame olema väga ettevaatlikud, me nõustusime NATO-Vene nõukogu korraldamisega ainult juhul, kui see ei ole nö business as usual," sõnas Fallon.
Fallon: London pühendub endiselt Euroopa julgeolekule
Käesoleval nädalal peaksid NATO kaitseministrid arutama ka koostöö suurendamist Euroopa Liiduga, sealhulgas Prantsuse-Saksa ettepanekut EL-i kaitsevõimekust suurendada.
Suurbritannia ja osa Ida-Euroopa riike on seni olnud vastu plaanile luua EL-i raames mingeid ühiseid üksusi või sõjalisi staape. Euroopa Liidu kaitsevaldkonna ametnikud on selgitanud, et praeguste plaanide fookuses on eelkõige väikesed tsiviil- ja militaarvaldkonda ühendavad töögrupid, mis tegeleksid Aakfrikat puudutavate missioonidega ning mis ei dubleeriks NATO funktsioone.
Fallon ütles, et hoolimata sellest, et London on olnud EL-i ühise peastaabi vastu, näitab raskelt relvastatud pataljoni saatmine ka seda, et Suurbritannia ei loobu pühendumisest kontinendi kaitsmisele.
"Kuigi me lahkume Euroopa Liidust, pühendume me endiselt Euroopa julgeolekule. See on meie ühine kontinent ja me teeme ka edaspidi tööd, et seal turvaline oleks. Me ei ole eemale tõmbumas," lausus ta lõpetuseks.
Toimetaja: Laur Viirand