Jatsenjuk: Ukraina vajab reformide läbiviimiseks veel 25 miljardit dollarit
Ukraina peaminister Arseni Jatsenjuk ütles Kiievis Euroopa Parlamendi liikmele Urmas Paetile, et Ukraina vajab raskustest välja tulemiseks ja reformide läbiviimiseks veel umbes 25 miljardit dollarit. Minski lepete püsimise suhtes on Jatsenjuk väga skeptiline.
Urmas Paet rääkis ERRi raadiouudistele, et Ukraina elanike elatustase on seoses kiire inflatsiooniga, sealhulgas kommunaalkulude kuuekordse kasvuga tugevasti langenud.
"Üldpilt selles osas on väga kehv ja seetõttu oodatakse Euroopa Liidult vähemalt mingeidki positiivseid signaale, näiteks mis puutudab viisavabadust Ukraina kodanikele, mis puudutab kaugema eesmärgina Euroopa perspektiivi ja jätkuvalt otsest rahalist ja sõjalist abi," ütles Paet.
Paet nentis, et hetkel, kui järgmise nädala lõpul on tulemas Euroopa Liidu idapartnerluse tippkohtumine, näib talle, et Ukrainale viisavabaduse otsust sealt ei tule ja ka ELi pääsemise perspektiivi nimetamine on võimatu.
Jatsenjuki sõnul on Ukraina valitsus teinud mitmeid raskeid otsuseid, näiteks kommunaalkulude osas on üle mindud peaaegu turumajandusele, mis on kaasa toonud nende suure kasvu ja inimeste pahameele. Korruptsioonivastases võitluses on Jatsenjuki sõnul praegu prioriteet energiasektor. Samuti on käima lükatud ulatuslik erastamisprogramm.
Küsimusele, kas Minski lepped jäävad pidama, vastas Paet, et Jatsenjuk oli selles osas väga pessimistlik. "Kui vaadata seda, et Vene pool suurendab sõjalist kohalolekut Ida-Ukrainas, siis ta [Jatsenjuk] ei välistanud seda, et laiaulatuslik sõjaline tegevus võib taas alata," ütles Paet.
Paet lisas, et küll ilmselt ei juhtu midagi enne Euroopa Liidu olulisi sündmusi lähema pooleteise kuu jooksul. ELi tippkohtumisel juuni lõpus arutatakse Venemaa sanktsioonide pikendamist.
Urmas Paet: ilma lääneriikide toeta Ukraina kriisist välja ei tule
Täna külastab Paet Mariupolit ja teisi vaherahu kontrolljoone piirkondi. Paet ei usu, et Ukraina võimud näitavad Euroopa Parlamendi Ukraina sõprusrühma viieliikmelisele delegatsioonile kontrolljoonel neid kohti, mis neile sobivad. "Näeme seda, milline olukord tegelikult on, sest seda ei saa kuidagi ilustada," arvas Paet Vikerraadio saatele "Uudis+" antud intervjuus. Ta lisas, et pilt on rindel olnud pigem kurb ja seda ei saa kuidagi ilustada.
Endine välisminister märkis, et konflikt Ukraina idaosas pidurdab riigi arengut, sest sõda peletab eemale välisinvestoreid ja maksab, inimelude kõrval, iga päev ka suurel hulgal raha. Paet leidis, et ilma lääneriikide toeta Ukraina sellest kriisist ei taastu, sest vabaturumajandusele üleminekuga on elanike igakuised kulutused näiteks kommunaalarvetele hüppelised kasvanud. Seetõttu on kannatada saanud valitsuserakondade toetus, mis muudab ka poliitilise olukorra riigis ebastabiilseks.
Samuti kinnitas Euroopa Parlamendi liige kinnitas, et Ukraina tahab kiiremini Euroopa Liidule läheneda. "Täna on probleem pigem selles, et Euroopa Liidus pole jätkuvalt üksmeelt," tunnistas Paet, kes tõi välja probleemsete teemadena välja viisa vabadusega seotud küsimuse ning Euroopa Liiduga liitumise perspektiivi, mis antud hetkel on väga ebamäärane..
"Lisaks sellele tuleb arvestada ka Euroopa Liidu ja Venemaa vaheliste suhtega, sest see teema muutub lähinädalatel järjest olulisemaks, kuna EL peab otsustama, mis saab edasi Venemaale suunatud majandussanktsioonidest," rääkis Paet.
Paet on Ukrainas Euroopa Parlamendi Ukraina sõprusrühma viieliikmelise delegatsiooniga.
Toimetaja: Sven Randlaid, Allan Rajavee