Hispaania-meelsed erakonnad: Kataloonia ütles iseseisvusele "Ei"
Hispaania osaks jäämist toetavad erakonnad peavad end samuti eilsete Kataloonia valimiste võitjateks, sest iseseisvust eesmärgiks pidavaid parteisid toetas eile vähem kui 50 protsenti valijatest.
Mitmest erakonnast koosnev iseseisvuslaste koalitsioon Junts pel Si ehk Koos Jah-i Poolt ja samuti iseseisvust pooldav vasakpoolne partei CUP said 135-kohalises parlamendis 72 kohta ning seega võib iseseisvuslasi pidada valimiste võitjateks. Samas hääletas nende poolt 47.8% valijatest ning sellele asjaolule rõhuvad nüüd Hispaania koosseisu jäämist toetavad jõud, vahendasid Yle ja BBC.
Eraldumise vastaste arvates on see protsent tähelepanuväärne eriti seetõttu, et iseseisvuslased teatasid oma kampaania ajal ise korduvalt, et sisuliselt on valimiste näol tegu kaudse iseseisvusreferendumiga.
Samuti on väga küsitav, kui palju suudavad kaks iseseisvusmeelset jõudu parlamendis koostööd teha, sest maailmavaateliselt on parteid väga erinevad.
Hispaania-meelne erakond Ciutadans kolmekordistas oma toetust ning sai 25 kohta ning valimispeol kutsuti üles iseseisvuslastest presidenti Artur Masi ametist tagasi astuma, sest nn iseseisvusreferendum olevat läbi kukkunud.
"Kataloonia elanike enamus valis ühtsuse ja teineteise kõrval elamise. Artur Mas saab teha vaid ühe järelduse: ametist tagasi astuda," rääkis Ciutadansi juhtpoliitik Inés Arrimadas.
Hispaania valitsuspartei Partido Popular sai küll tuntava kaotuse osaliseks, kuid valitsuse hinnangul võitis kokkuvõttes siiski riigi ühtsus.
"Kataloonia elanike enamus suhtus iseseisvumisse tõrjuvalt. Separatistidel ei õnnestunud Hispaaniat lõhkuda," kommenteeris valitsuspartei poliitik Pablo Casado ja lisas, et kodanikud võivad olla kindlad, et valitsus tagab seadusliku ning demokraatliku arengu.
Kataloonias on 5,5 miljonit hääleõiguslikku elanikku. Iseseisvuse toetajad said umbes kaks miljonit häält. Eilsete valimiste osalusprotsent oli 77.
Detsembris toimuvad Hispaanias üldvalimised ning arvata on, et muuhulgas on üheks oluliseks teemaks ka vastandlikud seisukohad Kataloonia küsimuses.
Toimetaja: Laur Viirand