YLE: Euroopas kasvab eutanaasia kasuks otsustanute arv
Holland, Belgia ja nüüd ka Luksemburg on ainsad Euroopa riigid, kus on lubatud nn aktiivne eutanaasia, mille kasuks otsustab üha rohkem inimesi. Samuti on paljudes Euroopa riikides kasvanud inimeste arv, kes eutanaasia vastu huvi tunnevad või selle seadustamist nõuavad.
Aktiivne eutanaasia tähendab sisuliselt seda, et arst teeb eutanaasia soovijale valutu mürgisüsti käsivarde, vahendas Soome rahvusringhääling YLE.
Šveitsis on lubatud aga nn abistatud enesetapp. Abistamine tähendab käesoleval juhul seda, et arst toob patsiendi juurde surmava mürgiannuse. Patsient peab aga olema ise võimeline seda manustama.
Šveitsis asuv erakliinik Dignitas võtab vastu ka välismaiseid patsiente. Kliinikus sureb igal aastal abistatud enesetapu tagajärjel umbes paarsada inimest. Nende hulgas on olnud ka Soome kodanikke.
Tegemist on juba ammu olemas olnud võimalusega, sest Šveitsis sätestati abistatud enesetapu võimalus juba 1942. aastal. Karistusseadustiku alusel on vaja aga täpselt kontrollida abistamisteenust pakkuvate isikute tausta, eelkõige selleks, et välistada olukord, kus enesetapja surm on abistajale mingil viisil isiklikult kasulik.
Üheski mainitud riigis pole eutanaasiaks õiguse saamine lihtne - patsient peab olema ravimatult haige.
Hollandis ja Belgias on eutanaasiajuhtumite arv tõusuteel
Alates 2003. aastast, mille eutanaasia seadustati, on sellist võimalust kasutanud üha rohkem hollandlasi ja belglasi.
Kui 2003. aastal otsustas eutanaasia kasuks 1626 hollandlast, siis aastal 2012 oli see arv juba 4188. Belgias sureb iga päev keskmiselt 5 inimest eutanaasia abil.
Selle üle, kas nende arvude näol on tegu hea või halva nähtusega, vaieldakse endiselt palju. Poolehoidjate arvates on eutanaasia vaba ja täsikasvanud inimese õigus. Kriitikute arvates tekitab eutanaasia väga palju eetilisi probleeme ja küsitavusi.
Ühing: isegi surma palge ees pole me võrdsed
Soomes on eutanaasia lubamise nimel tegutsenud organisatsioon Exitus ja seda juba 20 aastat. Ühing kinnitab, et on nii poliitiliselt kui ka usuliselt sõltumatu.
Ühingu juht Jaakko Ojanne arvates peaks Soome võtma eeskuju Belgialt ja ta loodab, et Soomeski võetakse vastu seadus, mis lubab teovõimelisel täiskasvanul otsustada, mil viisil ta surra tahab.
Praegu peab eutanaasiat sooviv patsient reisima Šveitsi erakliinikusse ning see reis pole odav.
"Kliinikus on hinnaks 10 000 eurot. Sinna juurde veel reisikulud. Paljudel pole selliseid võimalusi. Soomlane pole võrdne isegi mitte surma palge ees," nentis
Ojanne.
Eraldi küsimus on veel see, et šveitsi kliinikut süüdistatakse surma pealt teenimises. See oleks ka Šveitsi seadustega vastuolus ning seetõttu ongi praegu kummaline olukord, kus kliinik Dignitas kasumit ei anna, kuid selle juhi palk on samas jälle saladus.
Äsja teatas Šveitsis eutanaasia toetajate mittetulundusühing Exit, et möödunud aastal kasvas nende liikmeskond 20 protsendi võrra ehk uusi liikmeid tuli juurde 13 400. Käesoleva aasta esimestel kuudel on liikmeskonna kasv jätkunud - esimeste kuudega pani end kirja 5000 uut liiget. Organisatsioon ise selgitab huvi kasvu sellega, et arutelu eutanaasia üle on läinud üha aktiivsemaks, lisaks avaldab oma mõju ka elanikkonna vananemine.
Praegu on diskussioon eutanaasia teemal kõige aktiivsem ja tulisem Prantsusmaal ning arvata on, et täielikku konsensust selles küsimuses ei sünni üheski riigis.
Toimetaja: Laur Viirand