Martin Hurt: Vene sõjaväeõppused võivad ootamatult üle kasvada rünnakuks Baltikumi vastu
NATO piirialade lähistel järsult sagenenud Vene sõjaväeõppused võib olla osa Moskva strateegiast, mis jätab avatuks võimaluse rünnata kiiresti Balti riike, arvab Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse asedirektor Martin Hurt.
Kommenteerides Newsweekile Venemaa hiljutist hoiatust, et riigi relvajõud jätkavad eelhoiatuseta õppusi, rõhutas Hurt, et selliseid uudiseid tuleb võtta täie tõsidusega.
"Minu arvates tahavad Venemaa võimud suurendada oma vägede valmisolekut ning samas harjutada Euroopa riike uue normiga, kus Venemaa relvajõud peavad sageli välkõppusi," ütles Hurt.
Tema sõnul oleks Venemaa sagenenud õppustega harjunud Euroopa demokraatlikele maadele, eriti Eestile, Lätile ja Leedule, eriti ohtlik.
"Realistlik stsenaarium Balti maade vastu võib olla Venemaa välkõppus, mis märkamatult kasvab üle välkrünnakuks ühele Baltimaade pealinnale. Sellisel rünnakul on palju suurem edu tõenäosus kui hübriidsõja stsenaariumil, mida me nägime Krimmis," arvas Hurt.
Eksperdi arvates võib president Vladimir Putinile selliseks tegevuseks tõuke anda teadmine, et Euroopa ei suuda kiiresti reageerida ning eskaleerumist ära hoida. Hurt rõhutas, et mida kiiremad reageerimisvõimega üksused NATO-l on, seda parem Euroopa demokraatlikele riikidele.
Kuigi Baltimaade kuulumine NATO-sse ja siinne uuendatud kaitsetaristu võib Venemaad heidutada, on Hurda arvates vaja kindlasti täiendavaid NATO vägesid siia juurde tuua.
Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna juhataja Andres Vosman tuletas meelde, et kuna Venemaa agressioon Krimmis algas just õppusest, tuleb Eestil tähelepanelik olla.
Leedu kaitseministeeriumi pressiesindaja märkis, et Venemaa võib sõjaväeõppuste varjus oma vägesid Baltimaade lähistel ümber paigutada, nagu seda tehakse Vene-Ukraina piiri lähistel.
Toimetaja: Sven Randlaid