"Välisilm": Läti loodab eesistujana allkirjastada EL-i viisavabaduslepingu Gruusia ja Ukrainaga
Pariisi terrorirünnak varjutas möödunud nädalal kõik muu, kaasa arvatud Euroopa Liidu eesistumise ülevõtmise. Järgnevad kuus kuud on Euroopa ühtsete ideede eestvedaja meie lõunanaaber Läti.
"Uus algus. See on Lätile esimene kord olla Euroopa Liidu nõukogu eesistuja. Ja see on minu Komisjoni esimene täispikk töösemester. See on loodetavasti võimalus teha asju teistmoodi," kõneles Euroopa Komisjoni president Jean Claude Juncker.
Brüsseli tuttavatele koosolekuruumidele pakub sel poolaastal vaheldust äsja avatud Läti rahvusraamatukogu. 1500-st lätlaste kureeritud kohtumisest sadakond toimuvad seal. Riia võõrustab järgmise kuue kuu jooksul ligi 25 000 poliitikut ja ametnikku, kellele järgneb sadu ajakirjanikke.
Tõsi küll, suurem osa Euroopa Liidu tööviljadest küpseb endiselt Brüsselis. Direktiivid võetakse vastu siis, kui liikmesriigid ja institutsioonid on need selgeks vaielnud.
Komisjoni ettepanekust õigusakti vastuvõtmiseni võib kuluda aastaid, mistõttu on poolaasta menüü eesistujale üsna täpselt ettekirjutatud. Läti roll on hoolitseda selle eest, et toidud köögis kõrbema ei läheks, lisada maitseaineid ja paigutada oma eelistused nähtavale kohale.
Läti lubab keskenduda Euroopa konkurentsivõime parandamisele, andes hoogu Junckeri investeerimisplaani ja energialiidu ettevalmistustele. Tähtsal kohal on digitaalagenda ning arengud ida- ja lõunanaabruses.
Nii nagu Leedu eesistumine, kulmineerub ka Riia programm idapartnerluse tippkohtumisega. Läti välisminister loodab mais Euroopa Liidu poolt allkirjastada viisavabaduslepingu Gruusia ja Ukrainaga.
"Kui tehnilised kriteeriumid täidetakse ja Ukrainal on aega edusamme teha, siis usun, et me kirjutame Ukrainaga viisavabadusleppe alla," kinnitas Läti välisminister Edgars Rinkēvičs.
Rinkēvičs startis Kiievisse, oma esimesele visiidile Euroopa Liidu eesistujana vaid päev pärast ametlikku avatseremooniat Riias. Sellele järgneb lend Moskvasse.
Märtsis aeguvad esimesed Vene ametnikele määratud viisapiirangud. Lätlaste juhitud koosolekutel otsustatakse, kas neid pikendada või mitte.
Rinkēvičs kõrval istub neil arupidamistel Federica Mogherini, kes tajub Venemaal positiivseid muutuseid. Euroopa välisasjade kõrge esindaja rõhutas Riias korduvalt, et sanktsioonid kaovad sedamaid, kui täidetakse Minski rahuplaan.
"Kui kõik Minski leppe punktid on ellu viidud, siis kindlasti ei ole meil enam sanktsioone," lubas EL-i välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini. "Võin hetkel rääkida vähestest positiivsetest märkidest Vene poolelt. Ma loodan, et see on osa uuest ajast, uuest ajastust Venemaal," lisas ta.
Läti välisminister Edgars Rinkēvičs teatas veelkord, et kui situatsioon ei muutu, kui see püsib nii nagu praegu või halveneb, siis soovitab ta sanktsioonide paika jätmist. "Kui asi läheb väga halvaks, peame muidugi arutama uusi instrumente majandusliku või poliitilise surve avaldamiseks," lisas Rinkēvičs.
Nii nagu Eesti, peab ka Läti end Euroopa moodsaimaks internetiriigiks. Lätlased leiavad, et just nende pilvepõhine digiallkiri oleks kõige mugavam üleeuroopaline lahendus.
"Jah, absoluutselt. Isegi kui riikidel on ID-kaardid sisse viidud, on ikkagi tehnilisi takistusi nende kasutamisel ja piiriülese kasutamisel. Kaartide tehnilised parameetrid on erinevad, driver'id, see ajab inimesed segadusse. Pilvepõhised teenused on tänapäeval elektrooniliste teenuste tarbimisel esimene eelistus," toonitas Läti Raadio ja Televisiooni Keskuse kaubandusosakonna direktor Mihails Galuška.
Läti digitaalagenda esimene prioriteet on kaua vindunud telekomipaketi vastuvõtmine. Ambitsioonikas eesmärk, kaotada täielikult mobiilside rändlustasud, lükkub edasi, tunnistas Läti transpordiministeeriumi kommunikatsiooniosakonna direktor.
Tarbijate poolt palavalt oodatud niinimetatud Roam Like Home põhimõte, mis lubaks EMT kliendil Eestis ja Saksamaal sama tasu eest mobiiliga rääkida ja netis surfata, tähendaks paljudele telekomfirmadele pankrotti, kuna mobiiliteenuste hinnad erinevad täna Euroopas 700 protsendi ulatuses, ütles Edmunds Belskis.
"Meie idee on, et alustame kliendile koduse hinnaga teenuse müümisega. Sellele lisaks peame arutama kahte elementi, üks on õiglane kasutamise määr - mitu minutit või megabaiti saavad kodanikud selle koduriigi hinnaga välismaal kasutada," kirjeldas Läti transpordiministeeriumi kommunikatsiooniosakonna direktor Edmunds Belskis.
Samuti peab Belskisi sõnul arutama, millist väikest lisatasu saab telekomettevõte kasseerida, mis tähendaks üldjuhul hulgihinna ülempiiri. "Me ei räägi rändlustasust, mis pannakse täna hulgihinnale juurde, aga räägime üksnes väikesest lisandist hulgihinna maksimumile, mis pakutavaid teenuseid mõjutama hakkaks," selgitas ta.
Lätlaste hoolikalt seatud tööplaani võivad segamini lüüa kärbetest väsinud kreeklased. Kuu lõpus toimuvate Kreeka parlamendivalimiste eel on populaarseim partei Syriza, mille liider Alexis Tsipras lubab hüljata kasinusprogrammi ja loobuda võlgade tagasimaksmisest. See on taas äratanud spekulatsioonid Kreeka euroalast lahkumisest.
"Nagu ma olen ekspertidega rääkinud, siis hetkel pole juriidilist või praktilist mehhanismi riigi euroalast väljumiseks. Räägiksime sellisel juhul väga keerulisest protsessist," sõnas Läti välisminister Edgars Rinkēvičs.
Rinkēvičs avaldas lootust, et järgmine Kreeka valitsus jätkab programmiga. "Me oleme kindlasti valmis töötama EL-i liikmesriikide, eurogrupi presidendi ja komisjoniga, et tegeleda iga väljakutsega, mis võib tõusta," lisas Läti välisminister.
Toimetaja: Liis Velsker