Leedu konservatiivid edestasid valimistulemustes Talurahvaliitu
Leedu konservatiivne Isamaaliit-Leedu Kristlikud Demokraadid edestas parlamendivalimiste esimeses voorus napilt Talurahva ja Roheliste Liitu, näitasid valimiskomisjoni edastatud tulemused.
Isamaaliit-Leedu Kristlikud Demokraadid sai esimese vooru 70 kohast 20, vahendas "Aktuaalne kaamera".
19 kohta läks Leedu Talurahva ja Roheliste Liidule.
Valitsevad sotsiaaldemokraadid said vaid 13 kohta. Kaheksa kohta läks opositsioonilistele liberaalidele.
Künnise ületasid ka Kord ja Õiglus, Leedu Poolakate Valimisaktsioon ning Kristlike Perede Liit.
Pühapäeval valiti Leedu 141-kohalise seimi 70 kohta.
Esimese vooru valimisaktiivsus oli 50,55 protsenti.
Protestihääletus vasakpoolse võimuliidu vastu
"Tegemist oli protestihääletusega vasakpoolse võimuliidu vastu," ütles Vilniuse Rahvusvaheliste suhete ja poliitikateaduste instituudi direktor Ramūnas Vilpišauskas AFP-le.
Talurahva ja Roheliste Liit on avatud koalitsioonikõnelusteks nii parem- kui vasakerakondadega, ent on teatanud, et mingeid läbirääkimisi enne teist vooru ei peeta.
Talurahva ja Roheliste Liidu poliitik Ramūnas Karbauskis ütles, et erakond loodab olla eelseisvatel koalitsioonikõnelustel suurim jõud. "Võimalik on, et meiega ühinevad koalitsioonis Leedu hüvanguks nii sotsiaaldemokraadid kui ka konservatiivid. Ideoloogiliselt oleme lähedased. Hääletus tööseaduse üle näitas, et sotsiaaldemokraadid ei ole üldse vasakpoolsed," sõnas ta.
Endise siseministri Saulius Skvernelise sõnul räägib Talurahva ja Roheliste Liit ilmselt nii sotsiaaldemokraatide kui ka konservatiividega. Ta toonitas samas, et teine voor on veel ees.
Isamaaliidu esimees Gabrielius Landsbergis ütles, et koostöö sotsiaaldemokraatidega on vaevalt võimalik, ning lubas veenda Talurahva ja Roheliste Liitu looma koalitsiooni konservatiivide ja liberaalidega. "Leedu vajab kahtlemata muutusi ning näib, et need on tulemas."
Leedu seimis on 141 liiget, neist 70 valitakse üleriigilises mitmemandaadilises ringkonnas partei- ja koalitsiooninimekirjade alusel, 71 ühemandaadilistes ringkondades, kus saab hääletada ühe konkreetse kandidaadi poolt.
Kaksteist erakonda osales valimistel iseseisvalt, aga neli parteid on moodustanud kaks koalitsiooni. Seimi pääsemiseks peab erakond ületama viieprotsendise valimiskünnise, koalitsiooni jaoks on künnis seitse protsenti.
Kampaania keskseks teemaks oli majandus, Euroopa Liiduga ühinemisest saadik on välismaale tööle läinud umbes 370 000 leedulast.
Landsbergis: seimivalimiste avavoor näitab võimuliidu fiaskot
Leedu parlamendivalimiste esimese vooru tulemused näitavad võimuliidu fiaskot, ütles opositsioonilise Isamaaliidu esimees Gabrielius Landsbergis.
Leedut valitseb alates 2012. aasta sügisest sotsiaaldemokraatide, Tööerakonna ja Korra ja Õigluse võimuliit.
"Mina näen seda nii. See on kolme partei jaoks fiasko. Leedu ühiskond linnades, maapiirkondades ja väikelinnades on öelnud, et ei taha enam kriminaalset koalitsiooni," ütles Landbsergis ööl vastu esmaspäeva pärast seda, kui selgus, et võimuliitu kuuluv Tööerakond ei ületa parlamenti pääsuks vajalikku viieprotsendist valimiskünnist.
"Rahvas ei tahan enam läbipaistvuse puudumist. Nad ei taha enam haridusminister Audronė Pitrėnienė grammatikavigu. See on täielik platsipuhastus ning uus algus," ütles erakonna Isamaaliit - Leedu Kristlikud Demokraadid esimees BNS-ile.
Landsbergis rõhutas, et valimistulemus saadab erakondadele signaali vajadusest muutuda. Sisemistest muudatustest hoiduvatel erakondadel on üha raskem veenda valijaid end toetama, ütles ta.
"Eriti raske on veenda nooremat põlvkonda, kes tuleb ja seisab hääle andmiseks kolm tundi järjekorras," ütles konservatiivide liider.
Grybauskaitė: leedu rahvas hääletas muutuste poolt
Leedu president Dalia Grybauskaitė ütles parlamendivalimiste esimese vooru tulemusi kommenteerides, et leedulased hääletasid muutuste poolt.
"Ilmselt hääletas rahvas muutuste poolt ja põlvini skandaalides oleva valitsuskoalitsiooni vastu. Valimised ei ole veel läbi - valijad langetavad teises voorus lõpliku otsuse, keda usaldavad riiki valitsema," vahendas presidendi kantselei Grybauskaitė sõnu BNS-ile.
Leedu teise valimisvooru pääseb enim konservatiivide kandidaate
Leedu parlamendivalimiste teise vooru, mis korraldatakse 23. oktoobril, pääseb enim konservatiivse Isamaaliidu-Leedu Kristlike Demokraatide ning parlamendivälise Talurahva ja Roheliste Liidu kandidaate.
Konservatiividel on teises voorus 42 ning Talurahva ja Roheliste Liidul 40 kandidaati. Teise vooru pääses ka 21 valitsevate sotsiaaldemokraatide ning 12 Liberaalse Liikumise kandidaati.
Esimeses voorus alla viieprotsendise valimiskünnise jäänud Tööerakonnal on teises voorus viis kandidaati, Korral ja Õiglusel neli ning Leedu Poolakate Valimisaktsiooni ja Kristlike Perede Liidul ja Leedu Vabadusliidul kaks kandidaati. Ühe kandidaadiga on teises voorus esindatud Leedu Nimekiri, Leedu Roheliste Liit ning Puteikise ja Krivičkase Korruptsioonivastane Koalitsioon.
Kolmes valimisringkonnas selgusid võitjad juba esimeses voorus, nende seas on kaks Leedu Poolakate Valimisaktsiooni ja Kristlike Perede Liidu kandidaati ning konservatiiv Ingrida Simonyte.
Leedu Tööerakonna ja Korra ja Õigluse liidrid astuvad tagasi
Leedu Tööerakonna esimees Valentinas Mazuronis ning Korra ja Õigluse esimees Rolandas Paksas teatasid esmaspäeval pärast lüüasaamist parlamendivalimiste avavoorus tagasiastumisest.
Tööerakond kogus pühapäeval peetud seimivalimiste avavoorus umbes 4,9 protsenti häältest, millest ei piisa parlamenti pääsemiseks.
"Arvestades valimistulemusi, allkirjastasin täna hommikul lahkumisavalduse Tööerakonna esimehe kohalt. Pean seda loogiliseks ja normaalseks sammuks, mis on kooskõlas Lääne praktikatega," ütles Mazuronis.
Uue esimehe valimiseni juhib Tööerakonda esimene aseesimees Vytautas Gapšys, kellele on esitatud kahtlustus mõjuvõimuga kauplemises ja ulatusliku altkäemaksuvõtmises.
"Olen kindel, et erakond kutsub kokku volikogu ja kongressi. Partei peab olukorda hindama ja analüüsima, mis läks valesti. Erakond peab end koguma ja valmistuma järgmisteks valimisteks kolme aasta pärast," sõnas Mazuronis.
Kord ja Õiglus pääses viie mandaadiga järgmisse seimi.
"Usun, et ta vastab sellele küsimusele ise ja jagab täna selle koha rohkem infot," ütles Korra ja Õigluse peasekretär Almantas Petkus Paksase kohta.
Tema sõnul koguneb kolmapäeval Korra ja Õigluse juhatus, et panna paika partei ajutine juht.
Leedu seimispiiker lahkub Tööerakonnast
Leedu seimispiiker Loreta Graužinienė teatas esmaspäeval, et lahkub Tööerakonnast.
"See on läbimõeldud otsus, sest ma austan Ukmergė valijate tahet," vahendas Tööerakonna pressiteenistus Graužinienėta.
Tööerakond kogus pühapäeval peetud seimivalimiste avavoorus umbes 4,9 protsenti häältest, millest ei piisa parlamenti pääsemiseks.
Toimetaja: Anvar Samost, Laur Viirand, Merili Nael
Allikas: BNS