Euroopa Liidu liikmesriigid jõudsid relvadirektiivi asjus kokkuleppele
Euroopa Liidu liikmesriigid jõudsid teisipäeval kokkuleppele tulirelvade direktiivi puudutavas vaidluses.
Euroopa Komisjon tegi 2015. aastal ettepaneku muuta nõukogu direktiivi 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta. Muudatusega sooviti piirata Euroopa Liidus tulirelvade levikut ning ennetada sel viisil ka relvade jõudmist rünnakuid kavandavate terroristide kätte. Samas polnud mitmed liikmesriigid - näiteks Soome ja Balti riigid - rahul ettepaneku esialgse sisuga, mis oleks nende hinnangul mõjunud halvasti kaitsevõimekusele. Nüüd on aga jõutud kompromissile - kuigi uus direktiiv keelab teatud liiki poolautomaatsete tulirelvade jõudmise tsiviilisikute kätte, saavad riigid selliste relvade asjus rakendada erandeid ning anda välja erilubasid, vahendasid Yle ja Reuters.
Eesti valitsuse poolt käesoleva aasta jaanuaris vastu võetud seisukoht oli, et kuigi Tallinn toetab tulirelvade käitlemise kontrolli tugevdamist, ollakse vastu ettepanekule lisada A-klassi kuuluvate relvade hulka automaattulirelvad, mis on kohandatud poolautomaatseteks tulirelvadeks, ja poolautomaatsed automaattulirelvadega sarnanevad tulirelvad.
"See piirab liigselt enese ja vara kaitsmise, sportlaskmise ja jahipidamise võimalusi, samuti raskendab see laiapindse riigikaitse põhimõttest lähtuvalt riigikaitseliste ülesannete täitmist. Eesti peab väga oluliseks säilitada direktiivi säte, mis võimaldab liikmesriikidel teha riigisiseses õiguses erandeid selliste relvade omandamiseks ja valdamiseks, mis on üldjuhul tsiviilkäibes keelatud. Samuti ei toeta Eesti ettepanekut, millega piiratakse võimalust kollektsioneerida A-klassi kuuluvaid tulirelvi," nenditi valitsuse avalduses.
Teisipäeval Euroopa Liidu alaliste esindajate komitee (Coreper) tasandil heaks kiidetud kompromiss pakub aga liikmesriikidele võimalust erinevatel kaalutlustel - näiteks riigikaitset puudutavatel asjaoludel - erandeid teha. Erandeid saab teha ka kollektsionääride ja laskesportlaste puhul.
Soome siseminister Paula Risikko rõõmustas, et Helsingil õnnestus läbirääkimiste käigus oma eesmärkideni jõuda.
"Soome ametnike tugev töö on andnud tulemusi. Läbirääkimised olid suureks väljakutseks ning osapoolte nägemused olid väga erinevad," nentis ta.
Lisaks õnnestus Soomel suruda läbi ka oma soov säilitada praegu kehtivad vanusepiirangud. Seega saavad alaealised ka edaspidi relvaloa, mis võimaldab täisealise relvaloa omanikuga koos jahil käia.
Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker tunnistas oma avalduses, et Brüssel oleks soovinud direktiiviga minna kaugemale, kuid osade liikmesriikide vastuseisu tõttu tuli teha kompromiss. Ometi on Komisjon veendunud, et ka uue direktiiviga õnnestub koolitulistamisi ja terrorirünnakuid paremini ennetada.
Toimetaja: Laur Viirand