Allikad: EL pikendab Venemaa vastu kehtestatud sanktsioone
Diplomaatiliste allikate andmetel kavatseb Euroopa Liit pikendada majandussanktsioone, mis kehtestati Venemaa vastu seoses Ukraina konfliktiga.
Seoses presidendi vahetumisega USA-s ning erinevate poliitiste sündmustega Euroopas on viimasel ajal meedias spekuleeritud ka Venemaa-vastaste sanktsioonide tuleviku teemal. Hetkel jõus olevad sanktsioonid on kehtivad 31. jaanuarini ning allikate kinnitusel kavatseb Euroopa Liit neid poole aasta võrra pikendada, vahendasid Bloomberg ja Euobserver.
Sanktsioonide pikendamise peamiseks põhjenduseks on see, et peamist eemaldamise tingimust - ehk Minski rahuleppe täielikku rakendamist - pole praeguseni täidetud.
Bloombergiga suhelnud viis EL-i ametnikku on veendunud, et sanktsioone pikendatakse tavapärasel viisil, kuues allikas aga pidas võimalikuks ka mingit muud stsenaariumit.
Hetkel pole veel selge, kas sanktsioonide pikendamise küsimust arutatakse 15.-16. detsembrini toimuval Euroopa ülemkogu tippkohtumisel. Eelmisel nädalal ringluses olnud päevakorra tööversioonis oli sanktsioonide teema igatahes sees.
Kuna USA järgmine president Donald Trump astub ametisse alles 20. jaanuaril ning kõik muud poliitilised asjaolud pole muutunud, kinnitavad Euroopa Liidu juhid tõenäoliselt senise sanktsioonidepoliitika jätkumist, usuvad allikad.
Kui USA president Barack Obama kohtus reedel Berliinis Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania juhtidega, jõuti kokkuleppele, et sanktsioone Venemaa vastu tuleb pikendada. Briti peaminister Theresa May aga vihjas reedel, et välistada ei saa ka sanktsioonide laiendamist, seda eelkõige seoses pommitamiskampaaniaga Aleppos. Seega on vähetõenäoline, et jääks peale Vene-sanktsioonide suhtes skeptiliste liikmesriikide nagu Ungari, Kreeka, Slovakkia või Itaalia seisukoht.
Neljapäeval külastab EL-Ukraina tippkohtumise raames Brüsselit ka Ukraina president Petro Porošenko. Presidendi eesmärgiks on muuhulgas arutada EL-i juhtidega reforme ja assotsiatsioonilepingut ning viisavabadusega seonduvaid küsimusi.
Euroopa Liidu 28 liikmesriiki andsid neljapäeval nõusoleku Ukraina kodanike viisavabale viibimisele EL-i riikides kuni 90 päeva iga 180-päevase perioodi jooksul, sest Kiiev on täitnud kõik viisavabaduse tingimused. Viisavabaduse Ukraina kodanikele peab heaks kiitma ka Euroopa Parlament.
Viisavaba reisimine on osa 2014. aasta juunis allkirjastatud Ukraina-EL-i assotsiatsioonileppest. Brüssel nõudis tihedamate poliitiliste ja majanduslike sidemete eest Ukrainalt reforme korruptsiooni väljajuurimiseks ning tagamist, et õiguste kaitse ja demokraatlikud standardid riigis vastaksid EL-i nõuetele.
Hollandi valitsus otsib õiguslikult siduvat kompromissi, mis võimaldaks allkirjastada Euroopa Liidu ja Ukraina assotsiatsioonileppe, mille Hollandi valijad aprillis toimunud referendumil tagasi lükkasid. Kusjuures referendumi puhul polnud tegelikult peateemaks Ukraina, vaid pigem euroskeptikute soov Euroopa Liitu kritiseerida.
Toimetaja: Laur Viirand