Vene leht: oht Putini režiimile võib lähtuda "seitsmendast kolonnist"
Oht Putini režiimile võib lähtuda eelkõige tema siseringist, kirjutas Vene ärileht Vedomosti.
Vedomosti avaldas politoloog Jekaterina Šulmani artikli, milles analüüsitakse paleepöörde võimalikkust Kremlis ja Vladimir Putini võimult kõrvaldamist. Artikli autor tutvustab muu hulgas New Yorgi ülikooli professori Mark Galeotti, keda peetakse üheks paremaks spetsialistiks Venemaa eriteenistuste ja organiseeritud kuritegevuse alal, seisukohta selles küsimuses.
Galeotti pakub välja mõiste "seitsmes kolonn": see on osa Vene presidendi siseringist, mille manifestiks peab ta ekspeaminister Jevgeni Primakovi programmilist artiklit, mis ilmus hiljuti Venemaa valitsuse ametlikus päevalehes Rossiiskaja Gazeta.
Galeotti arvab, et juhul, kui üldse eksisteerib riigisisene oht režiimile, siis lähtub see mitte viiendast kolonnist - opositsioonilisest avalikkusest - ega ka kuuendast - liberaalidest majandusspetsialistidest -, vaid seitsmendast, kelle hulka ta arvab ratsionaalsemalt meelestatud "silovikud" (jõustruktuuride esindajad), kelles tekitavad kartusi konflikti laienemine kogu maailmaga ja kahju, mida Venemaale võidakse edaspidi põhjustada.
Need inimesed, märgib Galeotti, ei ole läänlased ega liberaalid, kuid nad ei ole rahul praeguse asjade käiguga ja Venemaa sise- ja välispoliitika suunaga.
Kes marsivad seitsmendas kolonnis, kelle arvamust oletatavalt väljendab Jevgeni Primakov, kirjutades vajadusest lõpetada Ukraina sõjakäik ja viia läbi sisepoliitilised reformid? Professor nimetab kaitseminister Sergei Šoigut, siseminister Vladimir Kolokoltsevit ja põhiseaduskohtu esimeest Valeri Zorkinit (kes rangelt võttes ei ole "silovik", aga kindlasti mitte ka liberaal).
Uudisteagentuur Bloomberg avaldas hiljuti samuti põhjaliku artikli, milles nenditakse, et Putini lähimast ümbruskonnast on eemaldatud tema ärimeestest sõbrad ning et tuumikgruppi on jäänud vaid jõustruktuuride liikmed: julgeolekunõukogu sekretär Nikolai Patrušev, föderaalse julgeolekuteenistuse (FSB) juht Aleksandr Bortnikov, välisluureameti direktor Mihhail Fradkov ja jällegi kaitseminister Sergei Šoigu. Artiklis väidetakse, et nad on kujunenud olukorraga rahulolematud.
Jekaterina Šulman märgib, et Galeotti ja Bloombergi järeldused ei ole teadusliku iseloomuga. Ent kui poliitiline süsteem muutub üha suletumaks ja otsuste vastuvõtmise mehhanism viiakse mitteametlike kokkulepete ja isiklike suhete sfääri, hakkavad eksperdid oma järeldusi tegema nimelt väliste nüansside põhjal, nendib ta.
Toimetaja: Heikki Aasaru