Mihkelson: Krimmi hõivamise operatsioon oli pikalt ette valmistatud
Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ütles, et Venemaal on alati olnud soov hoida Ukrainat enda mõjusfääris ning varem tehti seda läbi äraostetud poliitikute, kuid nüüd tuli kasutusele võtta jõud.
Täna möödub aasta Krimmi nn referendumist, kuid konflikt Ida-Ukrainas ei ole taandunud. Mihkelson tõdes ETV saates "Terevisioon", et Venemaa agressioon Ukraina vastu on kestnud juba 12 kuud ja hukkunud on tuhanded inimesed.
Mihkelson märkis, et Venemaa peab Ukrainat enda tuleviku jaoks tähtsaks. "Kindlasti pärast oranži revolutsiooni alustati Venemaal strateegilist tegevust selles osas, kuidas vältida sellesama värvilise katku levikut Venemaale, mida nii väga riigi juhtkonnas kardetakse. Teiseks, kuna Ukraina on niivõrd oluline riigina, jõuna, nähtusena Venemaa tuleviku jaoks, eriti nende jaoks, kes unistavad näha Venemaad suure imperiaalse nähtusena, siis selge oli see, et valmisolek hoida Ukraina enda mõjusfääris, oli olemas," selgitas poliitik.
"Alguses püüti seda läbi äraostetud poliitikute nagu Viktor Janukovõtš ja tema administratsioon. Kui see ebaõnnestus, võeti kasutusele jõud ja need meetmed, mida täna näeme," lisas ta.
Krimmi Venemaaga taasliitmise puhul oli Mihkelsoni hinnangu raske kujutada ette teistsugust stsenaariumit. "Kui eile õhtul Vene telekanalil olnud filmis ütles Putin, et andis käsu oma vägede liigutamiseks sellel hetkel, kui Janukovõtš taandus Kiievist, siis meie teadmine oli juba mõni nädal varem, et väga suur osa sõjavägesid on liigutatud Krimmi küllje alla ja valmisolek oli tegelikult varem olemas," ütles ta.
"Eks Maidani sündmused viisid sellise lahenduseni nagu nägime, aga selge on, et see operatsioon, kaasaarvatud nn referendum oli pikalt ettevalmistatrud," lisas poliitik.
Mihkelson kinnitas saates, et lääneriigid tegutsevad diplomaatiliste kanalite kaudu, et Ukraina kriisi lõpetada. Samas arvab ta, et kõige paremini toimiks praegu koos diplomaatiaga ka reaalne valmisolek jõu näitamiseks.
"Eks siin käivad arutelud sellest, kui palju peaks Ukrainat toetama, kaasaarvatud relvastusega. See on signaal, mis mõjuks ka praegusele Venemaa juhtkonnale," märkis ta.
Toimetaja: Merili Nael