Tüür: suured õppused näitavad, et Venemaa valmistub sõjaks
Välispoliitika instituudi teaduri Karmo Tüüri hinnangul näitavad sagenenud suured õppused Venemaal, et riik valmistub sõjaks, kuid tema sõnul ei ole Venemaa sõjaks valmis enne 2020. aastat.
Sel nädalal tuli uudis, et Pihkva oblastis algasid ootamatult mitmepäevased dessantvägede õppused, millest võtavad ligi 2000 sõjaväelast ja 500 ühikut sõjatehnikat.
Tüür tõi Vikerraadio saates "Uudis+" välja, et tegemist on meie piiri ääres oleva sõjaväeosaga, mis viib läbi õppuseid oma polügoonidel ja selles mõttes pole nendes õppustes midagi ebatavalist.
Samas märkis Tüür, et Moskva on reforminud kogu Loode-Venemaa sõjaväeringkonna relvastust ja isikkoosseisu ning sellega on sõjaline kohalolek siin piirkonnas oluliselt suurenenud.
"Suurenenud on just kergemapoolse ründerelvastuse kohaletarnimine. Parim näide on võib-olla see, et Eesti, Läti, Vene piiri ehk sellise kolmiku lähedal on Ostrovi lennuväebaas, mis aasta tagasi taastati ja sinna on hakatud aktiivselt tarnima lahingkoptereid. Nende võimekus väga kiiresti katta suhteliselt suur territoorium on märkimisväärne. Meie võimekus neile vastu hakata on suhteliselt nõrk," rääkis Tüür.
Kaitseuuringute keskuse asedirektor Martin Hurt arvab, et sagenenud õppused NATO piirialade lähedal on osa strateegiast, mis jätab avatuks võimaluse kiiresti Balti riike rünnata.
Tüür on nõus, et Venemaa valmistub sõjaks. "Kui võtta üldine pilt, siis sellised õppused näitavad seda, et tõepoolest valmistutakse sõjaks. Kõlab kohutavalt, aga nii see on. See on ka Venemaa kindralstaabi dokumentides ja kindralstaabi ülema Valeri Gerassimovi suust korduvalt välja öeldud, et valmistutakse suureks sõjaks," ütles politoloog.
"Aga oluline on see, et vähemalt kindralstaabi inimeste poolt, kes tegelevad pikaajalise sõjalise planeerimisega, ei saa valmisolek suureks sõjaks saabuda enne kui aastal 2020, pigem aastal 2025, sest alles aastaks 2020 eeldatakse, et relvastus on n-ö tasemele jõudnud. Pärast seda peab toimuma veel teatud väljaõpe ja kohanemise periood ning pärast seda ollakse tegelikult valmis," lisas ta.
Tüüri sõnul toimub praegu see, et samamoodi nagu meie üritame siinpool piiri luua usutavat heidutust võimalikule kallaletungile, luuakse teisel poolt piiri samuti usutav tõenäosus, et kallale võidakse tulla kohe.
"Kas see õppus tingimata muutub ühel hetkel reaalseks lahingtegevuseks? Paraku tuleb öelda, et see tõenäosus on suhteliselt suur. Aga kordan, et pikaajalises plaanis ei ole Venemaa veel valmis ja seetõttu ma eeldan, et see ei peaks praegu veel juhtuma," lisas ta.
Separatistid ei taha olukorra normaliseerumist
Sel nädalal esitasid Ukrainas sõdivad venemeelsed separatistid Kiievile ultimaatumi, et see viiks oma raskerelvastuse täna õhtuks rindejoonelt ära. Vastasel juhul viivad mässulised enda relvad samuti rindele tagasi.
Tüüri sõnul näidab ultimaatum, et separatistid ei taha, et olukord normaliseeruks ja muutuks kontrollitavaks.
"Ainus meetod, kuidas olukord saab muutuda kontrollitavaks, on see, kui tekib reaalne paus tulevahetuses ja sinna saavad siseneda vaatlejad. Kuid vaatlejad ei saa põhimõtteliselt siseneda territooriumile, kus käib aktiivne lahingutegevus," selgitas politoloog.
"Teatega, et separatistid on valmis relvade rindejoonele tagasi toomisega lahingutegevust taastama, lükatakse võimalik vaatlusmissioon võimalikult kaugele. Mul on tunne, et see on ainus eesmärk. Ei taheta, et olukord muutuks kontrollitavaks ja seeläbi lahendatavaks," märkis Tüür.
Venemaa kasutab Euroopa sisemisi probleeme ära
Venemaa on viimasel ajal rõhutanud sooje suhteid mõne Euroopa riigiga. Eelmisel nädalal käis president Vladimir Putin visiidil Ungaris, näiteks eile teatas aga Küpros, et lubab Venemaa sõjalaevadel kasutada oma sadamaid terrorismi ja piraatluse vastaseks võitluseks.
Tüüri sõnul kasutab Venemaa ära Euroopa Liidu sisemist probleemi.
"Euroopa Liit muutub järjest ühetaolisemaks ja seetõttu on loomulik, et sellele tekib järjest rohkem vastuseisjaid. Ja Venemaa kasutab ära neid nõrkusi, mis on Euroopale endale sisseprogrammeeritud. Ta ei loo neid nõrkusi, vaid kasutab ära," selgitas politoloog.
"Euroopas on piisavalt palju neid, kes on Euroopa ühinemise vastu ja ta annab neile võimaluse seda jõulisemalt välja öelda. Ungari on teadupärast üks neist, kes on olnud suhteliselt euroskeptiline, ka Küpros. Kas või Küprose pangakriisi ajal oli Venemaa see, kes oli päästeingli rollis ja Euroopa oli karistaja rollis," lisas ta.
Lepingu sõlmimine Küprosega on Tüüri hinnangul teatud mõttes nagu elegantne vastukäik.
"Putin ise kasutab nüüd sama retoorikat, mida ta heidab Läänele ette. Putin heidab ette, et Lääs kasvatab oma sõjalist võimekust Venemaa piiril, väites, et see ei ole suunatud Moskva vastu. Aga tema teeb sama - kasvatab oma sõjalist võimekust Euroopas, väites, et see pole suunatud Lääne vastu. See on omamoodi elegantne diplomaatiline pingpong," rääkis Tüür.
Toimetaja: Merili Nael