Enamik Soome parteisid on NATO-ga liitumise vastu
Suurem osa Soome parteisid on endiselt NATO-sse astumise vastu, samas kui välispoliitikavaatlejate meelest oleks kaitseorganisatsiooni liikmelisust Soomele vaja.
Soomes arutletakse üha rohkem NATO-ga liitumise üle, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Soome peaminister Jyrki Katainen ütles sel nädalal, et nii Soome kui ka Rootsi peaksid kaaluma NATO-sse astumist.
Enamik Soome parteisid on ligilähedaselt samal seisukohal, kus nad olid juba nõukogude ajal - Soomel pole vaja valida maailmapoliitikas pooli, on parem mitte kuuluda suurtesse kaitseorganisatsioonidesse ning säilitada oma neutraliteet. Seda suhtumist pole muutnud ka olukord Ukrainas. Ollakse ka veendunud, et rahvas on NATO osas piisavalt haritud ja ühiskondlik debatt küllaldane.
Soome Keskerakonna parteisekretär Timo Laaninen ütles, et ei näe praegusel hetkel põhjust NATO-ga liituda.
"Tahame jätta endale selle võimaluse lahti, et kui kaalume asja, võiksime NATO-ga liituda," lausus Laaninen.
Eduskunna riigikaitsekomisjoni liige, Sotsiaaldemokraatliku partei esindaja Tuula Väätäinen märkis, et soomlased on täiesti teadlikud sellest, mis NATO on ja mida see Soome seisukohalt tähendab.
"Neil on selge seisukoht NATO osas, nad tahavad endiselt mitte ühineda," ütles Väätäinen.
Tahtmatuse taga NATO-sse kuuluda ei pruugi tänapäeval enam tingimata olla külma sõja aegne arusaam Soome neutraalsest positsioonist kahe suurjõu vahel. Soomlased on oma jõududega edukalt ka suurte vägede vastu saanud. Seepärast küsivad paljud, miks Soome peaks valitud kursilt kõrvale keelama, kui pole sugugi kindel, et olukorra tõsiseks minnes rahvusvaheline kaitseorganisatsioon neid ikka külma käest päästma tuleb.
Eduskunna riigikaitsekomisjoni esimees, Põlissoomlaste partei esindaja Jussi Niinistö ei usu enda sõnul, et NATO tuleb Soomele raskel hetkel appi.
"See tuleneb sellest, et Soome geostrateegiline asukoht on just see, mis ta on. Parimal juhul saaksime, kui Soome oleks NATO liige, NATO-lt õhuväeabi," lisas Niinistö.
Ühes on soomlased täiesti veendunud: kõige paremini kaitseb neid ikkagi nende enda sõdurikiiver. Kas aga peale selle kiivri on vaja ka suuremat NATO-kiivrit, selles soomlased kokku leppida ei oska.
Välispoliitikablogija, Koonderakonna liikme Anton Nikolenko hinnangul on Soomes peetud NATO-debatt niivõrd pinnapealne, et ei anna soomlastele õieti mingit aimu organisatsiooni tegelikust olemusest.
"NATO pooldajad pole esitanud hõlmavat nimekirja NATO-liikmelisuse kasust. NATO-liikmelisuse vastased aga rõhuvad neutraalsusele. Ei rõhutata seda, mis NATO on, vaid seda, et neutraalsus ja senine julgeolekupoliitika on piisavalt head," ütles Nikolenko.
Soome välispoliitika instituudi uurija Mika Aaltola sõnul kipub ise hakkamasaamisel põhinev julgeolekupoliitika ajale jalgu jääma.
"Soome julgeolek on kogu aeg osa piirkondlikust julgeolekust. Soome julgeolekut mõjutavad väga oluliselt kasvõi Ukraina sündmused. Selline kollektiivsem, ulatuslikum, võrgustikulisem julgeolekumõiste on Soome avalikku arutelu mõjutama hakanud alles kõige viimasel ajal," selgitas Aaltola.
Viimaste arvamusküsitluste põhjal on soomlaste toetus NATO-ga liitumisele kasvanud. Ekspertide sõnul sellest kaugeleulatuvaid järeldusi aga teha ei tasu, sest kasv jääb arvamusküsitlustes lubatud veamarginaali piiresse.
Toimetaja: Anna-Liisa Villmann